Tere! Et pühadeaeg oleks veelgi meeldivam, tuleks korra võimalikult suures koosseisus kokku saada. On teada, et:
Kaido sõidab ära 28.dets, Liina R on ära samuti alates 28.dets(kuni 7.jaan), Helen on umbes 20. detsembrist Tallinnas. Anna on tagasi, Marju aga tuleb alles 25. jaanuariks.
Kujutan ette, et 27.dets, neljapäev, sobib kõige paremini, ametlikud jõulud on läbi. Võib-olla ka 26. Kuidas tundub? Liina S, millal sina saad?
Kahe kadunud pojaga võib ju huvitav olla!
Ootan kommentaare!
Gerda
14.12.07
05.12.07
Flaier
kumb meeldib rohkem?
ühe tegin heledamaks sest arvutite monitorid on erinevad ja mulle tundus et screenshot oli jube tume, tegelikult ei olnudki. nii et seda saab veel muuta... minuarust teine on parem, esiteks jutt on seal seda tüüpi, mis põhiosa blogist on/peaks olema. ja see on põnevam kui "asi iseeneses" ehk blog sellest kuidas blogi promoda. või mis arvate? ja ilusam vorm on ka. esimene on minu väike läpakaekraan, teine on laiekraani pealt võetud ja veel lõigatud umbes flaierikujuliseks.
gerda
04.12.07
artishokki
marju kas sa saadaksid artishokki ka selle lingi ja teate?
ma saadan vist veel kõikidele meiliaadressidele, mis mul on. milleks levitada infot, kui seda levitada vähe? äkki paneks mõne plakati ka kuskile?
ma saadan vist veel kõikidele meiliaadressidele, mis mul on. milleks levitada infot, kui seda levitada vähe? äkki paneks mõne plakati ka kuskile?
03.12.07
kujundasin blogi ilma luba küsimata
tere. mul tuli värvide muutmise isu, ja ma muutsin ühtteist, nagu näete. võimalik, et teile ei meeldi, sest see on silmale harjumatu. aga ongi põletav, nagu ka põletav teema meil. kuna meil kõigil on passwordid, siis võite teha muudatusi või muuta endiseks. rumal ta on selles mõttes, et pole disain ja on lihtsalt settingutest värvide-fontide valimine, ei midagi põnevat, aga ilusamaks saab ikka muuta. ainult, et maitsed on erinevad. ootan vastukaja!
gerda
gerda
02.12.07
blogi promo
Blogi promo: koostasin mingi võimaliku PR teksti, kuidas on? Et saata eka foorumisse ja artishoki blogi ja veel kuhugi.... (?), et peaks seda ma arvan tegema nüüd ja siis veel mõned korrad enne näituse reaalset asetleidmist. Kui ok , siis andke teada või muutke.
-----------------------------------------
Subject: 7 põhjust, miks teha näitust
Tere,
30. jaanuaril 2008 Hobusepea galeriis avatava ühisnäituse „ 7 põhjust, miks teha näitust „ eelsoojenduseks vaata : http://7reasons-1show.blogspot.com/
Link isikutele, kel huvi näituse planeerimise üksikasjade vastu ning tahtmist süveneda 7 põhjuse virtuaalsesse diskussiooni.
Kohtumiseni
Gerda Märtens, Anna Škodenko, Helen Unt, Marju Ago, Liina Reismaa, Kaido Ole, Liina Siib
-------------------------------------------------------------------------------------------
by marju
-----------------------------------------
Subject: 7 põhjust, miks teha näitust
Tere,
30. jaanuaril 2008 Hobusepea galeriis avatava ühisnäituse „ 7 põhjust, miks teha näitust „ eelsoojenduseks vaata : http://7reasons-1show.blogspot.com/
Link isikutele, kel huvi näituse planeerimise üksikasjade vastu ning tahtmist süveneda 7 põhjuse virtuaalsesse diskussiooni.
Kohtumiseni
Gerda Märtens, Anna Škodenko, Helen Unt, Marju Ago, Liina Reismaa, Kaido Ole, Liina Siib
-------------------------------------------------------------------------------------------
by marju
27.11.07
helen ja rõõmusõnum
Tere minu poolt yle pika aja.
Blogi hea, Anna tubli, praegused kirjad voiks ikka kah olla mumelest.
Mina tulen Tallinna 18. dets., sebin natuke seal ja samal paeval ka Tartu, aga olen Tallinnas siis kui vaja, igal ajal, eelistusi pole (mitte 24-26). Ja tagasi Norra tulen 31. jaanuar, seega.... ikka votta, kui vaja midaiganes.
Aga. Minu t'oost. Mitu varianti.
1. Kunstnik teeb naituse, sest tal on mingi s6num edastada teistele visuaalselt (muuhulgas). Minul on r66mus6num. Siit aretasin ma skeem-systeemi idee (saatsin 23.oktoober), mida on kommenteerinud ainult Gerda. Aga ta ei.... toimi.
2. mingil moel kajstab seda r66mus6numit ka t'oo, mille tegin linoolis enne, kui siia tulin. Paraku pole mul sellest pilti saata, kyll aga "mustandist", mis on lisas. Uus t'oo on trykitud samadelt plaatidelt. Kokku kaib ta 8-st peaaegu A1 paberist, veidi suurem kui too seal lisas. Suudega on tais trykitud kogu t'oo pind, varvid on erksamad. Valge 6li ja pintsliga joonistasin jutumulli, kuhu on sisse kirjutatud 6NN (o kriipsuga). (algne plaan oli tekst j'atta valgeks ehk trykkimata ja jutumulli kujund tekitada suudest, aga kuna ma lollisti tegin, siis see ei funkand nii, kuis vaja..... aga nii oleks parem. trykiks uuesti selle asja nii, kuis "6ige".)
3. Ka siis, kui minu t'oo m6jutab yhte inimest on juba hea, kui kasv6i yks ytleb, et vot see on t'oo. Vb peakski siis tegema konkreetselt yhele inimesele yhe t'oo. Kui see inimene t'ood n'aeb ja m6ju on see, mis taotlesin, siis ollen h'asti teinud, kui mitte, siis l'abi kukkunud. Kui teisedki seal midagi n'aevad, siis see on lisaboonus. Aga sel juhul ma ei tahaks paljastada seda inimest ega s6numit.... Aga mul endal peaks olema asi selge. Veel ei ole "sihtgrupp" valitud.
palun 'oelge midagi.
Helen
Blogi hea, Anna tubli, praegused kirjad voiks ikka kah olla mumelest.
Mina tulen Tallinna 18. dets., sebin natuke seal ja samal paeval ka Tartu, aga olen Tallinnas siis kui vaja, igal ajal, eelistusi pole (mitte 24-26). Ja tagasi Norra tulen 31. jaanuar, seega.... ikka votta, kui vaja midaiganes.
Aga. Minu t'oost. Mitu varianti.
1. Kunstnik teeb naituse, sest tal on mingi s6num edastada teistele visuaalselt (muuhulgas). Minul on r66mus6num. Siit aretasin ma skeem-systeemi idee (saatsin 23.oktoober), mida on kommenteerinud ainult Gerda. Aga ta ei.... toimi.
2. mingil moel kajstab seda r66mus6numit ka t'oo, mille tegin linoolis enne, kui siia tulin. Paraku pole mul sellest pilti saata, kyll aga "mustandist", mis on lisas. Uus t'oo on trykitud samadelt plaatidelt. Kokku kaib ta 8-st peaaegu A1 paberist, veidi suurem kui too seal lisas. Suudega on tais trykitud kogu t'oo pind, varvid on erksamad. Valge 6li ja pintsliga joonistasin jutumulli, kuhu on sisse kirjutatud 6NN (o kriipsuga). (algne plaan oli tekst j'atta valgeks ehk trykkimata ja jutumulli kujund tekitada suudest, aga kuna ma lollisti tegin, siis see ei funkand nii, kuis vaja..... aga nii oleks parem. trykiks uuesti selle asja nii, kuis "6ige".)
3. Ka siis, kui minu t'oo m6jutab yhte inimest on juba hea, kui kasv6i yks ytleb, et vot see on t'oo. Vb peakski siis tegema konkreetselt yhele inimesele yhe t'oo. Kui see inimene t'ood n'aeb ja m6ju on see, mis taotlesin, siis ollen h'asti teinud, kui mitte, siis l'abi kukkunud. Kui teisedki seal midagi n'aevad, siis see on lisaboonus. Aga sel juhul ma ei tahaks paljastada seda inimest ega s6numit.... Aga mul endal peaks olema asi selge. Veel ei ole "sihtgrupp" valitud.
palun 'oelge midagi.
Helen
19.11.07
maal-enesetapp-kriitika
tere.
mul oli tõesti hea nädalavahetus. 2 päeva sajas vihma. ma lõppmatult palju sõidsin bussidega, istusin ja mõtlesin(ledisin kompromiisi kuidas saab maha istuda ja paanikast, et aeg ja inimesed lähevad kiiresti mööda, lahti saada).
jah.. hetkel tundub, et olen mu pikka-pikka-pikkaajaline masendusus on ära läinud.
ah-jah
ma ikka teeks maali. autoportree mis kujutab enesetappu.
näitusetegimene(aka kunsti- ) nõuab minult teha kokkuvõtteid, mingeid lollusi tunnistamist ja päris valusaid, ja "saatuslikke", ja suuri otsustusi tegemist.
seega jah, kui ma teen neid suuri otsustusi, saan endaga hakkama, siis ma tunnen, et elan ja tõenäoliselt olen ikka reaalne ka.
haakan armastama ennast ja elu.
siit on paraleel surmaga.
kõige suurem elujõud ja eluarmastus on siis kui surm on lähedal.(see sama kaotamise teema)
mõlemad asjad idee järgi nõuavad tugevat otsustusvõimet, ettevõtlikkust ja vastutust oma tegude eest, arusaamist, et tagasiteed ei ole, et otsustused on fataalsed; "äkki veab" on välja vistaud. etc. võin surmani kirjutada miks mulle see surmateema nii istub)
lisaks see minulik "reeglina hakkan tegutsema väga viimasel hetkel. kui deadline on vot vot. mõttetu ekstreemsus ja enesepiinamine."
enesetapp peab olema kujutatud kui ilus rituaal. surm kunstis on üks kaunimaid asju üldse.
aga.. ma ei ole veel kindel millise konkreetse viisi ma selle maali jaoks välja valin ja kus see "tegevus" peab olema. ja kas enne või päras "final decisionit" - valik esteetika ja tähenduste vahel.
ja maaliga, mu meelest, ikka peab kaasnema tekst. ma tahan teisi võimalikke ja juhuslikke tõlgendusi ära lõigata.
meeleolu poolt tuleb midagi sarnast selle minu maaliga mis on siin lisatud
ps. muidugi... inimesena tavaelus ma tunnistan enesetappu kõlbmatuks. aga see on juba teine jutt.
helen, kui rääkida kriitikast heaoluühiskonna koolides...
peaks enne seda defineerida mis on nendes koolides ja üldse... "hea ja halb kunst".
pakkun välja versiooni mis kirjutas härra Collingwood kaugetel 50-el:
"a work of art is an activity of a certain kind; the agent is trying to do something definite, and in that attempt he may fail. a work of art, therefore, may be either a god or a bad one. and because the agent is necessarily a conscious agent, he necessarily knows which it is. or rather, he necessarily knows this so far as his consciousness in respect of this work of art is uncorrupted; for we have seen that there is such a thing as untruthful or corrupt consciousness.
what the artist is trying to do is to express a given emotion. to express it, and to express it well, are the same thing.
to express it badly is not one way of expressing it, it is failing to express it.
every one of us feels emotions which, if his neighbours became aware of them, would make him horrified of himself. it is not the expression of these emotions that is bad art. nor is it the expression of the horror they excite. bad art arises them when instead of expression these emotions we disown them, wishing to think ourselves innocent of the emotions that horrify us, or wishing tot think ourselves too broad-minded to be horryfied by them."
chelseas ei ole kombes inimesi kritiseerima. ja küsimus mis on "asja point" kõlab siin nagu kõige rumalam asi mis saab olla. vastuseks alati saad midagi sellist "maailmas on igal asjal oma point. kõik saab ja peab olema ilma selleta, et see peaks olema põhjendatud piiratud inimese positsioonilt."
koolis keegi ei ürita väljendama mingit konkreetseid ideesid, kokkuvõtteid, positsioone, mõtteid, emotsioonie etc. tendets on selline: nad uurivad (kunst--- need samad researchid, mida nad peavad tegema kunstiteooria jaoks.) nad uurivad ruumi, mis ümbritseb, uurivad ajalood, uurivad tehnikat.. jne.
.. ma ei tea.. kui tudeng ütleb, et talle meeldib prügi sorteerimine ja korjamine, ja näitab fotod kuidas ta seda teeb... - kuidas seda saab kritiseerida?! tulebki välja, et seminaaridel tundide kaupa räägitakse prügisorteerimise probleemist ühiskonnas.
konkreetsied kokkuvõtteid, verdikte, arvamusi väljendamine võetakse arvesse nagu oma arvamuse peale surumine, vaataja "koloniseerimine",... ja siin selle nimetetakse ebaviisakaks, barbaarseks, pealiskaudseks.
jah.. mingi konstantse peen reserchi meeleolu on leitmotiivina.
arvatakse, et uute asjade produtseerimine, välja mõtlemine on halb ja julm, sest asju maailmas on juba liiga palju. kuid keegi vist eriti ei pea meeles, et tekstaalse info produtseerimine peaks siis veel hullem olema, kuna praeguse aja tõeliseks probleemiks on mõttetu infoga üleküllus.
tundub, et nad siin kardavad, ei taha ja ei usu, et on võimalik või vajalik midagi muuta.
see vahest paistab väga pateetiline olema.
ja tglt ma arvan, et idaeuroopa kunstil on suur potentsiaal. sest inimesed veel mäletavad ja usuvad sellesse, et asjaolu saab muuta, saab eksida valides ühe ja teise asja vahel.
muidugi minu järjeldused ja üldistused ka lõhnavad pealiskaudsusega ja pateetilisusega.. aga üldistused alati ju. tglt olukorrad pole nii trastilised ju.
ps vabandust mu keeleveade eest)
anna
mul oli tõesti hea nädalavahetus. 2 päeva sajas vihma. ma lõppmatult palju sõidsin bussidega, istusin ja mõtlesin(ledisin kompromiisi kuidas saab maha istuda ja paanikast, et aeg ja inimesed lähevad kiiresti mööda, lahti saada).
jah.. hetkel tundub, et olen mu pikka-pikka-pikkaajaline masendusus on ära läinud.
ah-jah
ma ikka teeks maali. autoportree mis kujutab enesetappu.
näitusetegimene(aka kunsti- ) nõuab minult teha kokkuvõtteid, mingeid lollusi tunnistamist ja päris valusaid, ja "saatuslikke", ja suuri otsustusi tegemist.
seega jah, kui ma teen neid suuri otsustusi, saan endaga hakkama, siis ma tunnen, et elan ja tõenäoliselt olen ikka reaalne ka.
haakan armastama ennast ja elu.
siit on paraleel surmaga.
kõige suurem elujõud ja eluarmastus on siis kui surm on lähedal.(see sama kaotamise teema)
mõlemad asjad idee järgi nõuavad tugevat otsustusvõimet, ettevõtlikkust ja vastutust oma tegude eest, arusaamist, et tagasiteed ei ole, et otsustused on fataalsed; "äkki veab" on välja vistaud. etc. võin surmani kirjutada miks mulle see surmateema nii istub)
lisaks see minulik "reeglina hakkan tegutsema väga viimasel hetkel. kui deadline on vot vot. mõttetu ekstreemsus ja enesepiinamine."
enesetapp peab olema kujutatud kui ilus rituaal. surm kunstis on üks kaunimaid asju üldse.
aga.. ma ei ole veel kindel millise konkreetse viisi ma selle maali jaoks välja valin ja kus see "tegevus" peab olema. ja kas enne või päras "final decisionit" - valik esteetika ja tähenduste vahel.
ja maaliga, mu meelest, ikka peab kaasnema tekst. ma tahan teisi võimalikke ja juhuslikke tõlgendusi ära lõigata.
meeleolu poolt tuleb midagi sarnast selle minu maaliga mis on siin lisatud
ps. muidugi... inimesena tavaelus ma tunnistan enesetappu kõlbmatuks. aga see on juba teine jutt.
helen, kui rääkida kriitikast heaoluühiskonna koolides...
peaks enne seda defineerida mis on nendes koolides ja üldse... "hea ja halb kunst".
pakkun välja versiooni mis kirjutas härra Collingwood kaugetel 50-el:
"a work of art is an activity of a certain kind; the agent is trying to do something definite, and in that attempt he may fail. a work of art, therefore, may be either a god or a bad one. and because the agent is necessarily a conscious agent, he necessarily knows which it is. or rather, he necessarily knows this so far as his consciousness in respect of this work of art is uncorrupted; for we have seen that there is such a thing as untruthful or corrupt consciousness.
what the artist is trying to do is to express a given emotion. to express it, and to express it well, are the same thing.
to express it badly is not one way of expressing it, it is failing to express it.
every one of us feels emotions which, if his neighbours became aware of them, would make him horrified of himself. it is not the expression of these emotions that is bad art. nor is it the expression of the horror they excite. bad art arises them when instead of expression these emotions we disown them, wishing to think ourselves innocent of the emotions that horrify us, or wishing tot think ourselves too broad-minded to be horryfied by them."
chelseas ei ole kombes inimesi kritiseerima. ja küsimus mis on "asja point" kõlab siin nagu kõige rumalam asi mis saab olla. vastuseks alati saad midagi sellist "maailmas on igal asjal oma point. kõik saab ja peab olema ilma selleta, et see peaks olema põhjendatud piiratud inimese positsioonilt."
koolis keegi ei ürita väljendama mingit konkreetseid ideesid, kokkuvõtteid, positsioone, mõtteid, emotsioonie etc. tendets on selline: nad uurivad (kunst--- need samad researchid, mida nad peavad tegema kunstiteooria jaoks.) nad uurivad ruumi, mis ümbritseb, uurivad ajalood, uurivad tehnikat.. jne.
.. ma ei tea.. kui tudeng ütleb, et talle meeldib prügi sorteerimine ja korjamine, ja näitab fotod kuidas ta seda teeb... - kuidas seda saab kritiseerida?! tulebki välja, et seminaaridel tundide kaupa räägitakse prügisorteerimise probleemist ühiskonnas.
konkreetsied kokkuvõtteid, verdikte, arvamusi väljendamine võetakse arvesse nagu oma arvamuse peale surumine, vaataja "koloniseerimine",... ja siin selle nimetetakse ebaviisakaks, barbaarseks, pealiskaudseks.
jah.. mingi konstantse peen reserchi meeleolu on leitmotiivina.
arvatakse, et uute asjade produtseerimine, välja mõtlemine on halb ja julm, sest asju maailmas on juba liiga palju. kuid keegi vist eriti ei pea meeles, et tekstaalse info produtseerimine peaks siis veel hullem olema, kuna praeguse aja tõeliseks probleemiks on mõttetu infoga üleküllus.
tundub, et nad siin kardavad, ei taha ja ei usu, et on võimalik või vajalik midagi muuta.
see vahest paistab väga pateetiline olema.
ja tglt ma arvan, et idaeuroopa kunstil on suur potentsiaal. sest inimesed veel mäletavad ja usuvad sellesse, et asjaolu saab muuta, saab eksida valides ühe ja teise asja vahel.
muidugi minu järjeldused ja üldistused ka lõhnavad pealiskaudsusega ja pateetilisusega.. aga üldistused alati ju. tglt olukorrad pole nii trastilised ju.
ps vabandust mu keeleveade eest)
anna
16.11.07
mailidest
tere,
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
Sellepärast on mul on idee, et need teie arutlused peaks kuidagi
jäädvustama. Siis kui teil on töö vorm ja sisu selge, võiks selle
peale mõelda, et mis nende emailidega peale hakata. Kas vihiku vormis
vms.
kõige paremat,
liina s
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
Sellepärast on mul on idee, et need teie arutlused peaks kuidagi
jäädvustama. Siis kui teil on töö vorm ja sisu selge, võiks selle
peale mõelda, et mis nende emailidega peale hakata. Kas vihiku vormis
vms.
kõige paremat,
liina s
tere,
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
Sellepärast on mul on idee, et need teie arutlused peaks kuidagi
jäädvustama. Siis kui teil on töö vorm ja sisu selge, võiks selle
peale mõelda, et mis nende emailidega peale hakata. Kas vihiku vormis
vms.
kõige paremat,
liina s
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
Sellepärast on mul on idee, et need teie arutlused peaks kuidagi
jäädvustama. Siis kui teil on töö vorm ja sisu selge, võiks selle
peale mõelda, et mis nende emailidega peale hakata. Kas vihiku vormis
vms.
kõige paremat,
liina s
Gerda: portreedest
tere
vabandust ma kirjutasin nii kaua et vahepeal oli palju uusi kirju tulnud.
keegi võiks minu kallal ka surkida et mida ma teen siis. võib-olla mul on
liiga neutraalne projekt? ma pean lõpuks ära otsustama, mis on see
olevikuportree. tuleb seada mingi siht, üks tähtis asi, mis peab selles
portrees avalduma. mida see peidab?:D portree on suht neutraalne
asi...sellepärast see ongi nii hea asi mida teha koguaeg peaaegu
mõtlemata.
üldiselt need portreed mis tulevad esitlusele, peidavad endas põhiliselt
kahte asja: (vähemal või rohkemal määral) sarnasust portreteeritavaga ja
minu enda käekirja. ja portreteerimise juures on muidugi väga oluline
portreteerija ja portreteeritava suhtlemine. äkki lisada portreele heli:
jutt mida räägivad portreteerija ja portreteeritav portreteerimise ajal.
eksponeeritud portree ja heli(kõrvaklappides või vaikselt)...et ükskõik
mis kohta lindist külastaja ka kuuleb, ikka saab ta mingit aimu
portreteerijast ja portreteeritavast, võib ka arvata ära, kumb on kumb,
kui ei ole kohe selge, võib mõelda selle peale, kuidas portreteeritu
räägib, nii et see pole pilt lihtsalt kellestki, vaid pildi taha koondub
ka isiksus, identiteet, mis tekib häälest ja tekstist. portree
valmimisprotsess on helis kindlasti ja nagunii sees.
järgmise jutulõngani,
gerda
vabandust ma kirjutasin nii kaua et vahepeal oli palju uusi kirju tulnud.
keegi võiks minu kallal ka surkida et mida ma teen siis. võib-olla mul on
liiga neutraalne projekt? ma pean lõpuks ära otsustama, mis on see
olevikuportree. tuleb seada mingi siht, üks tähtis asi, mis peab selles
portrees avalduma. mida see peidab?:D portree on suht neutraalne
asi...sellepärast see ongi nii hea asi mida teha koguaeg peaaegu
mõtlemata.
üldiselt need portreed mis tulevad esitlusele, peidavad endas põhiliselt
kahte asja: (vähemal või rohkemal määral) sarnasust portreteeritavaga ja
minu enda käekirja. ja portreteerimise juures on muidugi väga oluline
portreteerija ja portreteeritava suhtlemine. äkki lisada portreele heli:
jutt mida räägivad portreteerija ja portreteeritav portreteerimise ajal.
eksponeeritud portree ja heli(kõrvaklappides või vaikselt)...et ükskõik
mis kohta lindist külastaja ka kuuleb, ikka saab ta mingit aimu
portreteerijast ja portreteeritavast, võib ka arvata ära, kumb on kumb,
kui ei ole kohe selge, võib mõelda selle peale, kuidas portreteeritu
räägib, nii et see pole pilt lihtsalt kellestki, vaid pildi taha koondub
ka isiksus, identiteet, mis tekib häälest ja tekstist. portree
valmimisprotsess on helis kindlasti ja nagunii sees.
järgmise jutulõngani,
gerda
Helen: projekti kirjeldus (parandused)
Tere taas.
Pisiasju, et kus ja kuidas täpselt veel kohendan, aga
põhimõtteliselt..... öelge midagi.
Ma üritan ühendada, selgemaks teha. On ainult üks pilt, kus peal on
tekst trükituna mingis graafika tehnikas, tähed korralikud, selged
(mitte nagu kavandil, mis lisas). Kas nii on liig? Ma olen hetkel
graafik(atudeng), seega on graafika. Esitan küsimuse vaatajale otse,
vastan ise ka.
Selle puulõike saamislugu:
Septembris oli siin puulõike kursus, sellest tehnika. Mind jäi
kummitama ühe naise pilk, kes must ühel hommikul tänavat ületades läbi
vaatas, juskui oleks mu ära mananud. Mulle tundus, et ma ei saa teda
muul viisil oma peast välja, kui et pean ta pilti panema. Ma polnud
varem mälu järgi midagi joonistanud, pusisin selle pilgu kallal, päris
täpselt ei saanud, aga midagi sinnapoole küll. Kui tegin, olin
veendunud, et seda tööd ma nagunii kunagi kusagil ei esita, mul olid
omad väikesed ülesanded iseendale lisaks kursusega seonduvale. Mul oli
väga hea tunne seda tehes. Tunnistan, et kunstnikest kedagi meeles ei
mõlkunud teadlikku-tahtlikkus eost ei ole. Üks kohalikest
õppejõududest (vahemärkus Liinale: olen Bergenis, Norras, see ei peagi
ju meeles olema....) nägi seost Munch'iga. Esimest korda tuli pähe
seda meie näitusega siduda, kui Anna küsis, mis meil on. Mis mul on
teie mätaste otsast vaadatuna?
Lajatage nii, nagu torust tuleb, mitte peljata. Siin on enamusel
vastikult tihe viisakusefilter ees. Ma nii igatsen EKAt ja Tartut ja
üldse Eestit. Ja seega on ju igati loogiline, et siia Bergenisse
kevadsemesrtil tagasi tulen, eksole.
Gerda jogurtuist on kahju. Söögi raiskamine.
Päikest ja jõudu teile kõigile!
Helen
14.11.07
Anna: projekti kirjeldus
kõigepealt oma projektist:
mu põhjus kõlab nii:
"teen näitust selleks, et pärast mitte küsida milleks mina olen tehtud."
minu kahtlused kunsti-ja mitte ainult- suhtes mulle praegu meeldivad.
vahest kahtlused on palju ilusamad kui kindlus ja karm power mis neid maha paneb. (nagu kõik me teme sageli kunstnikute ideed ja seletused, mis jäävad kunstiteose taga on palju ilusamad kui kunstiteos ise)
jah, ma väidaks pigem, et idee on oluline mitte kunstiteose taga, vaid kunstiteose sees. maailmas kõikide asjade taga on mittu ideid. kunstis peaks olema midagi rihkem kui.
ma tahaks küll võimalikult otseselt ja autoritaarselt vaataja peale oma ideed suruda. ma oletaks lisaks, et praegu vaataja just seda tahab ja nõuab.
visuaalselt tuleb välja et mu töö on ülianonüümne. teksti ma kavatsen otseselt seina peale trükitähedkleepida. maali peal tuleb maalitud tekst.
nii.. siis.. sisuliselt peaks olema vastupidi.
nimu töö peab inimlikult rääkima üldistest kunstnikuprobleemidest.
maali peal tuleb silt "cannot display the picture." järelikult, oma maaliga ma järjekindlalt eskeipin küsimustele vastamisest.
tõesti vahest kahtlused hakavad absurdsed olema. ja küsimus "miks?" hakkab mõjuma nagu aju- ja egoparasiit.
kuid hetkel ma tõesti ei põe, et mul on olemas palju neid lahtiseid olulisi küsimusi.
lõppkokkuvõtteks.. ma tahaks hetkel mängida antikangelase rolli. ja ma usun, kui ma suudan seda piisavalt usaldusväärselt mängida, mõjub see ikka positiivselt.
heleni töö kohta ma saa midagi lisada. juba on piisavalt palju öeldud. ja arvan, et oma tööga ma mingil määral ikka kommenteerin seda probleemi.
liina.. ma samuti arvan, et näitusele tuleb tõesti kasuks, kui üks töö on "lihtsalt" maal.
gerda - superpower. hirmutad mind. aga muidgi mulle meeldib sinu enda töösse suhtumine. ja järjekindlus on see mida ma endaski tahan väga arendada.
google'st leidsin, et meie teemaga sarnane projekti on usas tehtud.
http://www.art-design.umich.edu/workdetroit/category/2007/11/01/exhibition-why-–-why-we-make-creative-work-from-the-people-who-make-it/
mulle meeldis nenede selge ideede dokumentatsioon, kuid üldiselt nende näitus palju rohkem researchi kui meie oma.
veel üks vormiline küsimus:
kuidas me strukturiseerime meie põhjuste väljapanekut?
kas me nummerdame seda(näiteks)?
+ küsin seetõttu, et minu töös juures see võib mangida suht olulist rolli nii visuaalselt kui sisuliselt+
to be continued,
anna
mu põhjus kõlab nii:
"teen näitust selleks, et pärast mitte küsida milleks mina olen tehtud."
minu kahtlused kunsti-ja mitte ainult- suhtes mulle praegu meeldivad.
vahest kahtlused on palju ilusamad kui kindlus ja karm power mis neid maha paneb. (nagu kõik me teme sageli kunstnikute ideed ja seletused, mis jäävad kunstiteose taga on palju ilusamad kui kunstiteos ise)
jah, ma väidaks pigem, et idee on oluline mitte kunstiteose taga, vaid kunstiteose sees. maailmas kõikide asjade taga on mittu ideid. kunstis peaks olema midagi rihkem kui.
ma tahaks küll võimalikult otseselt ja autoritaarselt vaataja peale oma ideed suruda. ma oletaks lisaks, et praegu vaataja just seda tahab ja nõuab.
visuaalselt tuleb välja et mu töö on ülianonüümne. teksti ma kavatsen otseselt seina peale trükitähedkleepida. maali peal tuleb maalitud tekst.
nii.. siis.. sisuliselt peaks olema vastupidi.
nimu töö peab inimlikult rääkima üldistest kunstnikuprobleemidest.
maali peal tuleb silt "cannot display the picture." järelikult, oma maaliga ma järjekindlalt eskeipin küsimustele vastamisest.
tõesti vahest kahtlused hakavad absurdsed olema. ja küsimus "miks?" hakkab mõjuma nagu aju- ja egoparasiit.
kuid hetkel ma tõesti ei põe, et mul on olemas palju neid lahtiseid olulisi küsimusi.
lõppkokkuvõtteks.. ma tahaks hetkel mängida antikangelase rolli. ja ma usun, kui ma suudan seda piisavalt usaldusväärselt mängida, mõjub see ikka positiivselt.
heleni töö kohta ma saa midagi lisada. juba on piisavalt palju öeldud. ja arvan, et oma tööga ma mingil määral ikka kommenteerin seda probleemi.
liina.. ma samuti arvan, et näitusele tuleb tõesti kasuks, kui üks töö on "lihtsalt" maal.
gerda - superpower. hirmutad mind. aga muidgi mulle meeldib sinu enda töösse suhtumine. ja järjekindlus on see mida ma endaski tahan väga arendada.
google'st leidsin, et meie teemaga sarnane projekti on usas tehtud.
http://www.art-design.umich.edu/workdetroit/category/2007/11/01/exhibition-why-–-why-we-make-creative-work-from-the-people-who-make-it/
mulle meeldis nenede selge ideede dokumentatsioon, kuid üldiselt nende näitus palju rohkem researchi kui meie oma.
veel üks vormiline küsimus:
kuidas me strukturiseerime meie põhjuste väljapanekut?
kas me nummerdame seda(näiteks)?
+ küsin seetõttu, et minu töös juures see võib mangida suht olulist rolli nii visuaalselt kui sisuliselt+
to be continued,
anna
Liina R: Viimane happupiimane... (kirjeldus)
tere,
vabandan väga, et ei ole varem kirja pannud oma ideed....
Miks osalen näitusel? Sest mul on kõrini tühjast jutumullist.. soovin tegutseda. Teha lihtsalt tegemise pärast, ei mingi "ülla" eesmärgi nimel, maailma muuta ei soovi ( pigem ei oska), oma sisemisi probleeme avalikult lahata ka ei taha...jne.
leian et idee kunstiteose taga on oluline ja peabki olema, aga miks kuulutada oma ideed vaatajale suruda seda peale,( niigi otsustatakse meie eest paljud suured ja väiksed asjad ära, juba ühiskonnamudelis on meile dikteeritud mis on õige ja mis vale...ah tühja kah..vähem loba, rohkem tegu), lasen vaatajal endal leida oma tõe või emotsiooni....mille iganes...
maal väikesest tüdrukust, kes valab piima pakist pudelisse. tegemine lihtsalt tegemise pärast... kui küsida lapselt "miks sa seda teed?" rahuldume ju vastusega, sest ma tahan või nii on tore ( ja nii ongi, tegevus on nauditav), keegi ei nõua talt selgitust, et mis sa soovide sellega saavutada, mis on eesmärk....
ootan väga kriitikat.
PS! Liina Siibile: meil Henriga oli Salvestis väga tore ja tegus, tegime happukapsasuppi, materjali saime ka sealt korralikult... eile saime tõelise isikliku kogemuse, tööliste tööst, Liivikost... sooviksime Sinuga konsulteerida, arutada... millal sobiks Sulle?
Parimat
Liina R
vabandan väga, et ei ole varem kirja pannud oma ideed....
Miks osalen näitusel? Sest mul on kõrini tühjast jutumullist.. soovin tegutseda. Teha lihtsalt tegemise pärast, ei mingi "ülla" eesmärgi nimel, maailma muuta ei soovi ( pigem ei oska), oma sisemisi probleeme avalikult lahata ka ei taha...jne.
leian et idee kunstiteose taga on oluline ja peabki olema, aga miks kuulutada oma ideed vaatajale suruda seda peale,( niigi otsustatakse meie eest paljud suured ja väiksed asjad ära, juba ühiskonnamudelis on meile dikteeritud mis on õige ja mis vale...ah tühja kah..vähem loba, rohkem tegu), lasen vaatajal endal leida oma tõe või emotsiooni....mille iganes...
maal väikesest tüdrukust, kes valab piima pakist pudelisse. tegemine lihtsalt tegemise pärast... kui küsida lapselt "miks sa seda teed?" rahuldume ju vastusega, sest ma tahan või nii on tore ( ja nii ongi, tegevus on nauditav), keegi ei nõua talt selgitust, et mis sa soovide sellega saavutada, mis on eesmärk....
ootan väga kriitikat.
PS! Liina Siibile: meil Henriga oli Salvestis väga tore ja tegus, tegime happukapsasuppi, materjali saime ka sealt korralikult... eile saime tõelise isikliku kogemuse, tööliste tööst, Liivikost... sooviksime Sinuga konsulteerida, arutada... millal sobiks Sulle?
Parimat
Liina R
13.11.07
8=7
meie kambast astus välja veronika tervislikel põhjustel(läheb ravile).
vb te saite ka meili, lihtsalt et nüüd siis 7 põhjust. kahju küll.
:(
gerda
vb te saite ka meili, lihtsalt et nüüd siis 7 põhjust. kahju küll.
:(
gerda
Helen: projekti kirjeldus
Tere taas kõigile.
Ma tahan teha installatsiooni. Vaataja siseneb väiksesse ruumi, mille
seinad on valged, põhiplaanilt ruut. Igal seinal on midagi. Esimene
asi, mida vaataja näeb (ei pruugi esimene olla, aga noh,
vastasseinas), on see puulõige, mille detaili teile saatsin ja
täispildi praegu lisasin (mõõtmed 52X74 cm). Sellest paremal oleval
seinal on peegel, kust vaataja lisaks endale näeb teksti vastasseinal
(peeglist õiget pidi) "MIDA SINA 20-AASTASENA TEHA TAHTSID?". Tekst
suurelt, selgelt. See, mis on neljandal seinal on lahtine natuke. Aga
näiteks nii, et on minu vastus sellele küsimusele: "Hetkel tahan mina
EKAs käia ja Tartus elada." Formaadilt on kõik neli asja ühesuurused.
Selle puulõike saamislugu on hoopis teine ja pole üldse seotud meie
ühisnäitusega. Selle pärast on seal taust jm just nii, nagu on. Kas
see on üleliigne segav soga, mis tuleks ära lõigata? Selles töös on
antud juhul oluline see negatiivne emotsioon. Hea meel on teie
vastuste üle. Anna, kas sa mõtlesid oma positsiooni demonstreerimise
all seda, et ta tahab endale (=peegel) või kellelegi (=foto) näidata,
kui hea ta on? Tehnika vs sisu konflikt: jah, muidugi pole puulõige
kõikse emotsionaalsem tehnika. Kas teistel tekkis kaa selline küsimus?
Ma tahaks ta jätta just selle näona. minu meelest pole see konflikt
halb hetkel. Kas on?
Lisas on ka installatsiooni esialgne skeem pealtvaates. Aga see ei ole
hea. Lihtsam oleks, kui oleks ainul ruut, ühe seina ühes otsas (samas,
kus skeemil) sissepääs, millel lina ukseks vms. Või mis?
Aga äkki on kogu see asi mõttetu keeruline süsteem, kus ei ole seost
mitte millegagi..... ega selgust.
Kas ma selle asjandusega vastan küsimusele miks? Üritan veeretada
vastamist vaataja kraesse, sest mina olen alles laps ega peagi teadma
miks ma midagi teen, miks ma üldse olemas olen, miks ma kunsti teen,
mis on minu suur sõnum maailmale.
lühikirjeldus:
Installatsioon. Vaataja siseneb væiksesse ruumi, mille seinad on valged, põhiplaanilt ruut. Igal seinal on midagi. Esimene asi, mida vaataja näeb (ei pruugi esimene olla, aga noh, vastasseinas), on graafiline leht, kus inimene vaatab otse vaatajale silma, pilk ja emotsioon on negatiivsed. Sellest paremal oleval seinal on peegel, kust vaataja lisaks endale näeb teksti vastasseinal (peeglist õiget pidi) "MIDA SINA 20-AASTASENA TEHA TAHTSID?". Tekst suurelt, selgelt. Neljandal seinal minu vastus sellele küsimusele: "Hetkel tahan mina EKAs käia ja Tartus elada." Formaadilt on kõik neli asja ühesuurused.
Öelge midagi palun.
Teie töödest:
Liina S ja Kaido: lihtne, selge, loogiline, hea.
Gerda: sa vb oled teistele rohkem seletanud, aga ma ei saa aru, mis
teema sul selle järjepidevusega on.
Marju: tee edasi, räägi täpsemalt. Mis aktsiooni sa filmid, mille idee
on muutumine areng, oht?
Anna: väga hästi kõlab. Tekstina. Saada pilte kaa, ka poolikust tööst.
Palun. Põnevil olen.
Liina R: ?? räägi mulle kaa, mis sul plaanis.
Kas teistele kaa tundub üsna kontrastselt, et Liina ja Kaido on nii
kristallselged ja meie teised selged, kui seebivesi?
Jõudu kõigile nii hallidesse ajurakkudesse kui tegutsemisse! ja päikest kaa!
Helen
12.11.07
Helen: projekti kirjeldus KIIRE
Vabandan passiisvsuse pärast viimasel ajal.
Mis emotsiooni te nendes nägudes näete?
Kui üldse midagi näete.
helen
9=8
tere,
teadaanne:
nüüd on nii et 9 põhjusest sai 8. sest greetel loobus osalemisest isiklike
põhjuste tõttu.
liina r, kas sa monteerid ise seda projektikirjelduselehte kokku st liidad
neid mis saadetakse? :)
gerda
teadaanne:
nüüd on nii et 9 põhjusest sai 8. sest greetel loobus osalemisest isiklike
põhjuste tõttu.
liina r, kas sa monteerid ise seda projektikirjelduselehte kokku st liidad
neid mis saadetakse? :)
gerda
11.11.07
PROJEKTI KIRJELDUS (taotluseks)
tere
1. kirjutasin projekti kirjelduse kulkale. lugege läbi, öelge, mis arvate,
kas olete nõus. 20.nov on tähtaeg. + kui tahate mingeid kulusid seoses
näitusega finantseerida, saab küsida ka kulkalt...kui on mingid
konkreetsed asjad. andke teada ja jätke kulutšekid siis alles, muidu ei
saa. nt projektori üürimine...maalialused...jm teostamine. aga andke teada
kiirelt, esmaspäeval on tähtaeg, nii et reedel tahaksin, et taotlus oleks
valmis!
2. veel, kas keegi teab, kas grupinäituse jaoks raha taotlemisel vastutab
ikka ja ainult üks isik?
3. kellelt võiks küsida soovitust?
gerda
PROJEKTI KIRJELDUS
Näitusel tuleb esitusele meie ühisprojekt “9 põhjust, miks teha näitust”. 9 seepärast, et meid on üheksa ja meil igaühel on põhjus, miks seda näitust teha. Selle idee valmimine oli väga vaevarikas ja algul ei olnud üldsegi selline teemaasetus plaanis.
Kõik sai alguse kunstiakadeemiast, millega me kõik seotud oleme, ja erialatunnist, mille käigus arendasime üheskoos välja ühe idee, mis vormus etenduseks, ja ka esitasime selle. Vaatamata sellele, et meie seltskonnas oli kaks õppejõudu ja hulk üliõpilasi, laabus kõik huvitavalt, arendavalt ja toredalt. Sellest innustunud, tahtsime teha koostööteemalist näitust. Ainult et mõned kuud hiljem tundusid tookordsed mõtted hajunud olevat, ja meil oli dilemma, kas jätta näitus ära või valida uus teema. Üritasime viimast ja tuli välja, et isiksused meie grupis on liialt erinevad, ja konsensust ei saavutatud. Lõpuks üks väljapakutud teema tõstis tuure: “x põhjust miks teha näitust”. Kuna me kõik otsisime üht teemat ja ikkagi tahtsime seda teha, siis pidi meil igaühel selleks olema põhjus, sest lihtsalt niisama ju keegi vastutuult ei jookse. Otsustasime, et sellest saab teha kunstiteose ja põhjus, miks teha näitust, oleks ka põhjus, miks teha mingit tööd.
Nõnda on meie grupinäitusel üheksa tööd, mis kõik tegelevad küsimusega “Miks?”. Põhjused on leidmisel, toimub mõttetöö ning ideede teostamine, igaühel erinevalt. Võib öelda, et tegemist on küll nurjunud koostööga, sest ei toimu üheksa hinge liitmist üheks tervikuks mingi suurema eesmärgi nimel. Kuid me ise leiame, et kuna seljataga on ka ju hulk koosolekuid ja palju peavalu, siis me võime lahendada oma koostöötamatuse positiivses võtmes: me vähemalt üritame põhjendada, miks nii läks.
Anna Škodenko, Marju Ago, Gerda Märtens, Liina Reismaa, Veronika Pikkas, Greetel Lee, Helen Unt, Kaido Ole, Liina Siib
1. kirjutasin projekti kirjelduse kulkale. lugege läbi, öelge, mis arvate,
kas olete nõus. 20.nov on tähtaeg. + kui tahate mingeid kulusid seoses
näitusega finantseerida, saab küsida ka kulkalt...kui on mingid
konkreetsed asjad. andke teada ja jätke kulutšekid siis alles, muidu ei
saa. nt projektori üürimine...maalialused...jm teostamine. aga andke teada
kiirelt, esmaspäeval on tähtaeg, nii et reedel tahaksin, et taotlus oleks
valmis!
2. veel, kas keegi teab, kas grupinäituse jaoks raha taotlemisel vastutab
ikka ja ainult üks isik?
3. kellelt võiks küsida soovitust?
gerda
PROJEKTI KIRJELDUS
Näitusel tuleb esitusele meie ühisprojekt “9 põhjust, miks teha näitust”. 9 seepärast, et meid on üheksa ja meil igaühel on põhjus, miks seda näitust teha. Selle idee valmimine oli väga vaevarikas ja algul ei olnud üldsegi selline teemaasetus plaanis.
Kõik sai alguse kunstiakadeemiast, millega me kõik seotud oleme, ja erialatunnist, mille käigus arendasime üheskoos välja ühe idee, mis vormus etenduseks, ja ka esitasime selle. Vaatamata sellele, et meie seltskonnas oli kaks õppejõudu ja hulk üliõpilasi, laabus kõik huvitavalt, arendavalt ja toredalt. Sellest innustunud, tahtsime teha koostööteemalist näitust. Ainult et mõned kuud hiljem tundusid tookordsed mõtted hajunud olevat, ja meil oli dilemma, kas jätta näitus ära või valida uus teema. Üritasime viimast ja tuli välja, et isiksused meie grupis on liialt erinevad, ja konsensust ei saavutatud. Lõpuks üks väljapakutud teema tõstis tuure: “x põhjust miks teha näitust”. Kuna me kõik otsisime üht teemat ja ikkagi tahtsime seda teha, siis pidi meil igaühel selleks olema põhjus, sest lihtsalt niisama ju keegi vastutuult ei jookse. Otsustasime, et sellest saab teha kunstiteose ja põhjus, miks teha näitust, oleks ka põhjus, miks teha mingit tööd.
Nõnda on meie grupinäitusel üheksa tööd, mis kõik tegelevad küsimusega “Miks?”. Põhjused on leidmisel, toimub mõttetöö ning ideede teostamine, igaühel erinevalt. Võib öelda, et tegemist on küll nurjunud koostööga, sest ei toimu üheksa hinge liitmist üheks tervikuks mingi suurema eesmärgi nimel. Kuid me ise leiame, et kuna seljataga on ka ju hulk koosolekuid ja palju peavalu, siis me võime lahendada oma koostöötamatuse positiivses võtmes: me vähemalt üritame põhjendada, miks nii läks.
Anna Škodenko, Marju Ago, Gerda Märtens, Liina Reismaa, Veronika Pikkas, Greetel Lee, Helen Unt, Kaido Ole, Liina Siib
03.11.07
mis teistel on? (NB! kirjeldused)
niisiis. Anna kysis, mis meil on.
minul on kasil novelli illustreerimine, kus piiskop kepib
minategelasega kusagil autoparklas. ysna klassikaline raamat tuleb.
aga porno on jah, mulgi igapaevaseks teemaks. kasutan rohkelt
kunstiajaloo klassikat, kus relisgioosset ekstaasi saamas igasugused
tegesalsed. muuhulgas.
teiseks tegelesin palju puuloikega, saadan pildi kunagi, hetkel ei
saa. inimene vaatab otse vaatjale silma kahtlustava pilguga.
enne ei plaaninud neid meie naitusega siduda. aga vb ikkagi peaks.
helen
minul on kasil novelli illustreerimine, kus piiskop kepib
minategelasega kusagil autoparklas. ysna klassikaline raamat tuleb.
aga porno on jah, mulgi igapaevaseks teemaks. kasutan rohkelt
kunstiajaloo klassikat, kus relisgioosset ekstaasi saamas igasugused
tegesalsed. muuhulgas.
teiseks tegelesin palju puuloikega, saadan pildi kunagi, hetkel ei
saa. inimene vaatab otse vaatjale silma kahtlustava pilguga.
enne ei plaaninud neid meie naitusega siduda. aga vb ikkagi peaks.
helen
27.10.07
Anna: 7(või 8) põhjust, miks teha (seda) näitust
"Algul, kui seda teemat kuulsin motlesin kohe, et see on vaga hea teema, aga istusin maha ja mõtlesin.."
ja mõtlesin ja veel kord mõtlesin... jne.
see teema kõlab nagu oleks vägagi konkreetne. agareaalselt tuleb välja, et pigem hyper-üldine.
võib olla mul hetkel juhe jooksis kokku, aga teema "põhjused miks teha (näitust) KOOS" tundub siis aktuaalsem olema.
või siis midagi a la " kunstnik ja maailmaparanduslikud ideed"
ma tõesti olin 2 nädalat vait.
1) vaikimese egoistlikud põhjused on
- lootuse kaotus.. et ma saan midagi paremaks muuta
- läksin närvi. need "rahuldamatused" meie seltskonna sees on absurdsed. ja mina provakatsiooniga kaasa minnes võin asju ainult hullumaks teha
- miks mulle see teema ei meeldinud ma põhjendasin varem juba piisavalt konkreetselt. nüüd ma pidin tõesti endale seletama(põhjusi otsima ja välja mõtlema) miks projektis osa võttan.
- pärast tekkis muidugi palju infot( teie mailid) mida ma pidin kokku võtta.
2) informatsiooni analüüsimine
A: põhjused miks me seda teemat valisime (tsitaatid)
- iseenesest "on tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne
- "see on üks väheseid asju, mille suhtes kõik meie seltskonnast suudavad ennast -positsioneerida-...st kõigil on põhjused paratamatult ja nii on materjal näituseks juba iseenesest olemas."
- "meie grupis on rohkem egosid kes ei suuda lahendada konkreetsemat teemat oma peaga ja ei taha mõne teise isiku totaalsete ideedega ka kaasa minna sest et see pole "temale omane". . siis muid lahendusi eriti ei jäägi..."
(tekkis teatav konsensus sellise teema valikul, sest teised teemad ei läinud läbi oma liigse konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas vaid tema positsiooni.)
- "teistel on ka kõikvõimalikest teemadest kõrini, mida on välja pakutud, ja mis on nii TÜÜPILISED. "
- "sobib see teema meile, kuna inimesed on nii erinevad. ja kõik tahavad teha midagi endale omast."
- igaühel on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni.
tõin esile 6 staitmendit, kuid tegelikult piisaks 2st.
B: 5 põhjust, miks teha (seda) näitust
ei hakka hetkel iga põhjuse kohta kirjutada.
kuid üldiselt... kui ma proovin ette kujutada kuidas need tööd koos välja näevad... ma ei näe ühtsust. töid ühendab see kuidas näituse teema kõlab, kuid mitte sisu, meetod, suhtumine etc.
võib olla minu esialgne koostööprojekti ettekujutus oli liiga idealistlik.
mulle meeldiks koostöö juures:
- egoismist loobumine. egod ei konkureeri, ei võistle, vaid töötavad koos. sest on olemas mingi tähtsam kui positsioneerimine. on olemas idee, teema, probleem, küsimus.
- vabaduse(tavalises sõnatähenduses) piiramine on pigem eelis kui puudus. ja tglt see vabaduse piiramine ja teiste inimeste "suurte" ideedega kaasa minek ongi ju koostöö point. (no mis ma räägin.. see on ju nii ilmne)
- valmis "asi" peaks olema tõesti tervik... mitte kureeritud näitus.
3)minu põhjus(juhul kui ma osaliselt unustan seda mida kirjutasin üleval) miks teha (seda) näitust
selleks, et nagu eeldakse, "ausalt" selle küsimusele vastata, tuleb superman olla.
esiteks... kas vastates küsimusele "miks ma teen" saab üldse aus olla?
mul endal vastus tuleb jõuab kas haige psühhoanalüüsini, või siis tugeva ja ilusa staitmendi välja mõtlemiseni.
teiseks... kevadel, kui näitusetegeminse mõtte tekkis oli konkreetne idee ja meeleolu ja muidugi inimesed kellega oli mitte-lihtsalt-meeldiv koostööd teha. tundus, et asi oli seda väärt,.. et jätkata, lõpetada ja seega näidata. arvasin, et meil on midagi uut ja tähtsat öelda. -- seda "illustreerida" ma ei oska.
praegu. mul umbes 3 objektiivseid põhjusi miks ma seda teen. lisaks segased mõtted, tunned, probleemid ja sama ikka on jäänud inimeste suhtes sümpaatia. -- selle kohta ma võiks teha maali. mida valmistaks šamanistlikul-sümbolistlikul metoodil.
teiseks, kui rääkida miks ma üldiselt pean näitusetegemise aksepteeritavaks ja vajalikuks...
mul tuli välja 5 A4 lk väikse käekirjaga täidetud teksti. mis on iseenestest oluline(minu jaoks on vähemalt), aus, siiras ja väga ilus.ma ei taha seda kokku võtta ja ei näe mõttet seda pildiks tõlgendada. teksti enam-vähem otses kasutusest ma mõtlen. kuid.
4) palun. kui saate... kirjeldage seda kuidas te kujutate ette milline peaks olema näituse nagu terviku "tulem". kudas te tahaksite et ta "töötaks"?
ja mõtlesin ja veel kord mõtlesin... jne.
see teema kõlab nagu oleks vägagi konkreetne. agareaalselt tuleb välja, et pigem hyper-üldine.
võib olla mul hetkel juhe jooksis kokku, aga teema "põhjused miks teha (näitust) KOOS" tundub siis aktuaalsem olema.
või siis midagi a la " kunstnik ja maailmaparanduslikud ideed"
ma tõesti olin 2 nädalat vait.
1) vaikimese egoistlikud põhjused on
- lootuse kaotus.. et ma saan midagi paremaks muuta
- läksin närvi. need "rahuldamatused" meie seltskonna sees on absurdsed. ja mina provakatsiooniga kaasa minnes võin asju ainult hullumaks teha
- miks mulle see teema ei meeldinud ma põhjendasin varem juba piisavalt konkreetselt. nüüd ma pidin tõesti endale seletama(põhjusi otsima ja välja mõtlema) miks projektis osa võttan.
- pärast tekkis muidugi palju infot( teie mailid) mida ma pidin kokku võtta.
2) informatsiooni analüüsimine
A: põhjused miks me seda teemat valisime (tsitaatid)
- iseenesest "on tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne
- "see on üks väheseid asju, mille suhtes kõik meie seltskonnast suudavad ennast -positsioneerida-...st kõigil on põhjused paratamatult ja nii on materjal näituseks juba iseenesest olemas."
- "meie grupis on rohkem egosid kes ei suuda lahendada konkreetsemat teemat oma peaga ja ei taha mõne teise isiku totaalsete ideedega ka kaasa minna sest et see pole "temale omane". . siis muid lahendusi eriti ei jäägi..."
(tekkis teatav konsensus sellise teema valikul, sest teised teemad ei läinud läbi oma liigse konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas vaid tema positsiooni.)
- "teistel on ka kõikvõimalikest teemadest kõrini, mida on välja pakutud, ja mis on nii TÜÜPILISED. "
- "sobib see teema meile, kuna inimesed on nii erinevad. ja kõik tahavad teha midagi endale omast."
- igaühel on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni.
tõin esile 6 staitmendit, kuid tegelikult piisaks 2st.
B: 5 põhjust, miks teha (seda) näitust
ei hakka hetkel iga põhjuse kohta kirjutada.
kuid üldiselt... kui ma proovin ette kujutada kuidas need tööd koos välja näevad... ma ei näe ühtsust. töid ühendab see kuidas näituse teema kõlab, kuid mitte sisu, meetod, suhtumine etc.
võib olla minu esialgne koostööprojekti ettekujutus oli liiga idealistlik.
mulle meeldiks koostöö juures:
- egoismist loobumine. egod ei konkureeri, ei võistle, vaid töötavad koos. sest on olemas mingi tähtsam kui positsioneerimine. on olemas idee, teema, probleem, küsimus.
- vabaduse(tavalises sõnatähenduses) piiramine on pigem eelis kui puudus. ja tglt see vabaduse piiramine ja teiste inimeste "suurte" ideedega kaasa minek ongi ju koostöö point. (no mis ma räägin.. see on ju nii ilmne)
- valmis "asi" peaks olema tõesti tervik... mitte kureeritud näitus.
3)minu põhjus(juhul kui ma osaliselt unustan seda mida kirjutasin üleval) miks teha (seda) näitust
selleks, et nagu eeldakse, "ausalt" selle küsimusele vastata, tuleb superman olla.
esiteks... kas vastates küsimusele "miks ma teen" saab üldse aus olla?
mul endal vastus tuleb jõuab kas haige psühhoanalüüsini, või siis tugeva ja ilusa staitmendi välja mõtlemiseni.
teiseks... kevadel, kui näitusetegeminse mõtte tekkis oli konkreetne idee ja meeleolu ja muidugi inimesed kellega oli mitte-lihtsalt-meeldiv koostööd teha. tundus, et asi oli seda väärt,.. et jätkata, lõpetada ja seega näidata. arvasin, et meil on midagi uut ja tähtsat öelda. -- seda "illustreerida" ma ei oska.
praegu. mul umbes 3 objektiivseid põhjusi miks ma seda teen. lisaks segased mõtted, tunned, probleemid ja sama ikka on jäänud inimeste suhtes sümpaatia. -- selle kohta ma võiks teha maali. mida valmistaks šamanistlikul-sümbolistlikul metoodil.
teiseks, kui rääkida miks ma üldiselt pean näitusetegemise aksepteeritavaks ja vajalikuks...
mul tuli välja 5 A4 lk väikse käekirjaga täidetud teksti. mis on iseenestest oluline(minu jaoks on vähemalt), aus, siiras ja väga ilus.ma ei taha seda kokku võtta ja ei näe mõttet seda pildiks tõlgendada. teksti enam-vähem otses kasutusest ma mõtlen. kuid.
4) palun. kui saate... kirjeldage seda kuidas te kujutate ette milline peaks olema näituse nagu terviku "tulem". kudas te tahaksite et ta "töötaks"?
26.10.07
Helen: 7(või 8) põhjust, miks teha (seda) näitust
Tere ka minu poolt.
Algul, kui seda teemat, mis nyyd lopuks jaigi, kuulsin motlesin kohe,
et see on vaga hea teema, aga mina sel juhul ei osale, kuna mul
lihtsalt ei olegi praegu pohjust naitust teha. Ja siis ma ytlesingi
ei. Aga istusin mina ja motlesin, et miks kunstnik yldse naitust teeb.
Oma vaikese peakesega motlesin valja, et inimesel on suur/sygav mote
inimkonnale, mida kunstnik esitab naiteks naituse vormis. Naitust
galeriis vaatab vaike hulk inimesi, kes mingit otsa pidi kunstiga ise
seotud. (Eriti kunstikriitikud tegelevad naitusel motte otsimisega.)
Ja ma joudsin otsusele, et sellest ma tahakski seda naitust teha.
Vormilt on see pilt seinal, midagi skeemi, systeemi, retsepti laadset;
kollaazhilik.
Minu mote inimkonnale: ole ise hea inimene ja sinu vorra on ka maailm
parem paik. Kui Gerda esimest korda minu motteavaldusi luges, nagi ta
siin rohutatult maailmaparanduslikku ideed. Aga mina rohutan rohkem
seda, et ole hea inimene. Hea inimese retsepti sisse kaib: armastus,
armastatus, rohkelt roomu, headust, soojust, lusti, kirge, headuse
nagemisoskust, hellust, hoolt, naeratusi, kallistusi, paikest. Marka
jaapurika tilkumist, kysivalt otsa vaatavat tihast, raagus puude volu,
(nimekiri jatkub). Marka ka teise inimese naeratust enda korval,
naerata vastu! Ja kui ta ei naerata, siis naerata sina ikkagi! Liigu
ja loo ja loksuta!
Voib-olla on kusagil ka nimekiri kunstnikest, kelle toodega on mul
otsesemad voi kaudsemad seosed. (kui ta kuskil on, siis on seal mh ka
palju EKA tudengeid)
Ja pidage meeles, janes paastab maailma!
Yhesonaga oleks minu too pilt-skeem, kus alguses oleks jutt sellest,
kuidas kunstnikul on mote teistele ja siis ma jouan selleni, et minu
mote on see, et ole hea inimene. Ma katsun tekstiga mitte vaga
liialdada ja ikka pildiline olla. Ja veel tahan ma olla siiras ja
lapselik, mitte sarkastiline-irooniline. Suures osas vahemalt....
Aga nyyd on mul veel viivuke, et kommenteerida teie motteid. (Gerda
see on loomulikult vaga hea ja suisa hadavajalik, et me yksteise
motteid kommenterime!)
Lahtun sellest, mida Gerda mulle ja teilegi kirjutas:
>liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
> nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
> piima pakist pudelisse)
> greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
> näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
> sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
> gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
> koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
> lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
> hulgast ja iseloomust)
> marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
> otsimine/paljastamine
Liina: kas inimene valab toesti piima pakist pudelisse lihtsalt
selleks, et seda teha st teebs eda selle tegemise parast? Kas saan
oigesti aru, et sa valdid vastamist kysimusele miks ja yritad kujutada
mingit voimalikult mottetut tegevust? Kui jah, siis.... nu miks mitte
lihtsalt niisama istuv inimene? hm. aga siis ta ei tee midagi... no
istumine on kaa tegevus.. natuke. Piima valab.... meenub Vermeer,
piima valav teenija.
Greetel: Yllatav kuulda su otsusest teha poore. Kirjelduse jargi kolab
nagu ilus maal. Mulle meeldib. Kuidas valjendub sinu imetlus? Kas
maalil on ka seos sellega, et see on sinu viimane esinemine naitusel?
Kui mitte, siis kas see jutt on kusagil tekstina esitet? Voi on seos
ja mina ei moista.....
Gerda: Ei saa aru miks sa seda naitust teed. Seleta palun veel.
Meenuvad tood, mis tegid joonistamise hindamiseks, mis mojusid vaga
voimsalt teiste ysna tavaliste joonistuste korval. Kuidas nad galerii
seinal mojuksid?
Marju: Ma naen seost meie ideedel, mis vahepeal tundub ohkorn ja siis
jallegi otsene. Kuidas sa seda aaret-vaartust otsid-paljastad?
fakk, ma olen nii kuradi laps ja vaike inimene. ja jalle ma ropendan.
urr. ja laps olla on ikkagi nii tore. pariselt kaa. ja onnelik olla on
kaa hea.
Ma jaan vaga suure huviga ootama teiste ideid ja teie koigi vastukaja
minu sygavale mottekesele ja minu vastukajale.
Helen
Algul, kui seda teemat, mis nyyd lopuks jaigi, kuulsin motlesin kohe,
et see on vaga hea teema, aga mina sel juhul ei osale, kuna mul
lihtsalt ei olegi praegu pohjust naitust teha. Ja siis ma ytlesingi
ei. Aga istusin mina ja motlesin, et miks kunstnik yldse naitust teeb.
Oma vaikese peakesega motlesin valja, et inimesel on suur/sygav mote
inimkonnale, mida kunstnik esitab naiteks naituse vormis. Naitust
galeriis vaatab vaike hulk inimesi, kes mingit otsa pidi kunstiga ise
seotud. (Eriti kunstikriitikud tegelevad naitusel motte otsimisega.)
Ja ma joudsin otsusele, et sellest ma tahakski seda naitust teha.
Vormilt on see pilt seinal, midagi skeemi, systeemi, retsepti laadset;
kollaazhilik.
Minu mote inimkonnale: ole ise hea inimene ja sinu vorra on ka maailm
parem paik. Kui Gerda esimest korda minu motteavaldusi luges, nagi ta
siin rohutatult maailmaparanduslikku ideed. Aga mina rohutan rohkem
seda, et ole hea inimene. Hea inimese retsepti sisse kaib: armastus,
armastatus, rohkelt roomu, headust, soojust, lusti, kirge, headuse
nagemisoskust, hellust, hoolt, naeratusi, kallistusi, paikest. Marka
jaapurika tilkumist, kysivalt otsa vaatavat tihast, raagus puude volu,
(nimekiri jatkub). Marka ka teise inimese naeratust enda korval,
naerata vastu! Ja kui ta ei naerata, siis naerata sina ikkagi! Liigu
ja loo ja loksuta!
Voib-olla on kusagil ka nimekiri kunstnikest, kelle toodega on mul
otsesemad voi kaudsemad seosed. (kui ta kuskil on, siis on seal mh ka
palju EKA tudengeid)
Ja pidage meeles, janes paastab maailma!
Yhesonaga oleks minu too pilt-skeem, kus alguses oleks jutt sellest,
kuidas kunstnikul on mote teistele ja siis ma jouan selleni, et minu
mote on see, et ole hea inimene. Ma katsun tekstiga mitte vaga
liialdada ja ikka pildiline olla. Ja veel tahan ma olla siiras ja
lapselik, mitte sarkastiline-irooniline. Suures osas vahemalt....
Aga nyyd on mul veel viivuke, et kommenteerida teie motteid. (Gerda
see on loomulikult vaga hea ja suisa hadavajalik, et me yksteise
motteid kommenterime!)
Lahtun sellest, mida Gerda mulle ja teilegi kirjutas:
>liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
> nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
> piima pakist pudelisse)
> greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
> näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
> sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
> gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
> koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
> lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
> hulgast ja iseloomust)
> marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
> otsimine/paljastamine
Liina: kas inimene valab toesti piima pakist pudelisse lihtsalt
selleks, et seda teha st teebs eda selle tegemise parast? Kas saan
oigesti aru, et sa valdid vastamist kysimusele miks ja yritad kujutada
mingit voimalikult mottetut tegevust? Kui jah, siis.... nu miks mitte
lihtsalt niisama istuv inimene? hm. aga siis ta ei tee midagi... no
istumine on kaa tegevus.. natuke. Piima valab.... meenub Vermeer,
piima valav teenija.
Greetel: Yllatav kuulda su otsusest teha poore. Kirjelduse jargi kolab
nagu ilus maal. Mulle meeldib. Kuidas valjendub sinu imetlus? Kas
maalil on ka seos sellega, et see on sinu viimane esinemine naitusel?
Kui mitte, siis kas see jutt on kusagil tekstina esitet? Voi on seos
ja mina ei moista.....
Gerda: Ei saa aru miks sa seda naitust teed. Seleta palun veel.
Meenuvad tood, mis tegid joonistamise hindamiseks, mis mojusid vaga
voimsalt teiste ysna tavaliste joonistuste korval. Kuidas nad galerii
seinal mojuksid?
Marju: Ma naen seost meie ideedel, mis vahepeal tundub ohkorn ja siis
jallegi otsene. Kuidas sa seda aaret-vaartust otsid-paljastad?
fakk, ma olen nii kuradi laps ja vaike inimene. ja jalle ma ropendan.
urr. ja laps olla on ikkagi nii tore. pariselt kaa. ja onnelik olla on
kaa hea.
Ma jaan vaga suure huviga ootama teiste ideid ja teie koigi vastukaja
minu sygavale mottekesele ja minu vastukajale.
Helen
19.10.07
Gerda: 7(või 8) põhjust, miks teha (seda) näitust
tere lugupeetud daamid ja härrad.
I
enamus, st aktiivsem tuumik meie hajusast seltskonnast otsustas praeguse
seisuga nii, et näituse teema ja nimi on "7 põhjust, miks teha näitust".
miks seitse? kui liina siib ka osaleb, siis kaheksa, aga põhimõtteliselt
on praegu 7 kindlat osavõtjat. st tekkis teatav konsensus sellise teema
valikul, sest teised teemad(neidki oli mitu) ei läinud läbi oma liigse
konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas
vaid tema positsiooni. anna ei ole veel oma jah-sõna öelnud, sest ta ei
ole kahjuks viimastele meilidele vastanud. aga igatahes ta teab, et see
teema oli otsustamisel.
ideest siis. igaüks on nüüd võtnud endale ülesande(v.a. kaido ja liina,
kes tahtsid, et neile antaks ülesanne) põhjendada, miks ta seda näitust
teeb, läbi kunsti. teemavalik on osalt just selline, kuna mitu grupiliiget
ei saagi täpselt aru, miks nad seda näitust teevad ja see on võimalus
iseendalegi konstruktiivsemalt põhjendada, sest ometi nad ju osalevad.
näiteks greetel tahab üldse minna varsti üle teisele tegevusalale ja peab
seda näitust oma nii-öelda lõpetamise aktiks. teiseks sobib see teema
meile, kuna inimesed on nii erinevad, isegi väga erinevad ja
kunstnikupositsioonid(lahe sõna) on veel erinevamad. ja kõik tahavad teha
midagi endale omast, nagu ma olen aru saanud, ja nii on osutunud
mõeldamatuks, et keegi vägivaldselt midagi konkreetset peale surub. on
tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, kas see
on tekkinud mõne isiku liigsest organiseerimisvajadusest või veel hullem,
karjerismist?! seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne, igaühel
on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda
näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni(jälle see sõna) ja nt
minu arust on vaja oma positsioonist aru saada. esimene asi oleks
tutvustada suurele ringile oma põhjust. formuleerida see selgelt.
ma arvan et on oluline, et tööde valmimisprotsessi jooksul me ikkagi
kohtuksime ja räägiksime, miks, kuidas, mis... ehk toimuksid kriitilised
arutelud, et toimiks tagasiside ja need asjad. see on ju ühisprojekti
puhul ka loogiline ja väga hea asi, eksju? näiteks eile me juba
minikoosolekul rääkisime(mina, greetel, liina r) oma konkreetsetest
ideedest ja nende teostamisest ja sellestki oli mulle abi.aga üsna suur
vaidlemine oli.
kindlatest osavõtjatest ja põhjustest on teada hetkel nii palju:
liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
piima pakist pudelisse)
greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
hulgast ja iseloomust)
marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
otsimine/paljastamine
veronika-
anna-
kaido-
II
liina s, kas sa tahaksid osaleda, mis sa ideest arvad?
ja kaido, sa lubasid osaleda, loodan, et oled otsuses kindel
(ma arvan et teie osavõtt ja põhjuste avaldamine tekitab suurema
diversiteedi, paratamatult, ja annab sisu juurde, ja me ootame teid kampa)
ja ootame kõigilt kõigile tagasisidet.
kõike ilusat!
gerda
I
enamus, st aktiivsem tuumik meie hajusast seltskonnast otsustas praeguse
seisuga nii, et näituse teema ja nimi on "7 põhjust, miks teha näitust".
miks seitse? kui liina siib ka osaleb, siis kaheksa, aga põhimõtteliselt
on praegu 7 kindlat osavõtjat. st tekkis teatav konsensus sellise teema
valikul, sest teised teemad(neidki oli mitu) ei läinud läbi oma liigse
konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas
vaid tema positsiooni. anna ei ole veel oma jah-sõna öelnud, sest ta ei
ole kahjuks viimastele meilidele vastanud. aga igatahes ta teab, et see
teema oli otsustamisel.
ideest siis. igaüks on nüüd võtnud endale ülesande(v.a. kaido ja liina,
kes tahtsid, et neile antaks ülesanne) põhjendada, miks ta seda näitust
teeb, läbi kunsti. teemavalik on osalt just selline, kuna mitu grupiliiget
ei saagi täpselt aru, miks nad seda näitust teevad ja see on võimalus
iseendalegi konstruktiivsemalt põhjendada, sest ometi nad ju osalevad.
näiteks greetel tahab üldse minna varsti üle teisele tegevusalale ja peab
seda näitust oma nii-öelda lõpetamise aktiks. teiseks sobib see teema
meile, kuna inimesed on nii erinevad, isegi väga erinevad ja
kunstnikupositsioonid(lahe sõna) on veel erinevamad. ja kõik tahavad teha
midagi endale omast, nagu ma olen aru saanud, ja nii on osutunud
mõeldamatuks, et keegi vägivaldselt midagi konkreetset peale surub. on
tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, kas see
on tekkinud mõne isiku liigsest organiseerimisvajadusest või veel hullem,
karjerismist?! seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne, igaühel
on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda
näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni(jälle see sõna) ja nt
minu arust on vaja oma positsioonist aru saada. esimene asi oleks
tutvustada suurele ringile oma põhjust. formuleerida see selgelt.
ma arvan et on oluline, et tööde valmimisprotsessi jooksul me ikkagi
kohtuksime ja räägiksime, miks, kuidas, mis... ehk toimuksid kriitilised
arutelud, et toimiks tagasiside ja need asjad. see on ju ühisprojekti
puhul ka loogiline ja väga hea asi, eksju? näiteks eile me juba
minikoosolekul rääkisime(mina, greetel, liina r) oma konkreetsetest
ideedest ja nende teostamisest ja sellestki oli mulle abi.aga üsna suur
vaidlemine oli.
kindlatest osavõtjatest ja põhjustest on teada hetkel nii palju:
liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
piima pakist pudelisse)
greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
hulgast ja iseloomust)
marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
otsimine/paljastamine
veronika-
anna-
kaido-
II
liina s, kas sa tahaksid osaleda, mis sa ideest arvad?
ja kaido, sa lubasid osaleda, loodan, et oled otsuses kindel
(ma arvan et teie osavõtt ja põhjuste avaldamine tekitab suurema
diversiteedi, paratamatult, ja annab sisu juurde, ja me ootame teid kampa)
ja ootame kõigilt kõigile tagasisidet.
kõike ilusat!
gerda
17.10.07
Marju: näitus
ma lisan attachmentina oma mõtte, seoses näitusega.
gerda pliis edasta ka teistele, teil vist on täna koosolek!?
ok
ootan järelkaja
attachment:
„ 8 põhjust, miks teha näitust. „
Põhjus:
Järgnev pole mingi ametlik kontseptsioon, vaid spontaanne lühipõhjendus mu ambitsioonide olemasolu õigustuseks. Kõik see on põjustatud mingi teatava esteetika- vaimse või materiaalse- olemasolust, see on vajadus näha midagi ilusat ja näidata midagi ilusat, see võib olla pakendatud ükskõik kuidas: rämeintellektuaalkontseptuaalselt või emotsionaalselt või ... eksisteerib selline sõna nagu agalma, mis tähendab inimese sees olevat aaret või väärtust. Ma ei viitsi keerutada, usun, et kunst on üks võimalus selle otsimiseks/ paljastamiseks, igatahes on see motivatsioon eksisteerimiseks, kui mitte midagi rohkemat.
Tõenäoliselt tuleb minu poolt näitusele üks video, pluss seeria väikeseformaadilisi joonistusi/ maale, mis on sisuliselt seotud videoga, maksimaalse õnnestumise korral peaksid nad toimima kuigivõrd interaktiivselt.
Marju
Ps. Kuna nagu näitus ikka väga tõenäoliselt toimub, siis ette mõeldes tahan öelda, et olen kategooriliselt selle vastu, et mingi väljaspoolt isik koostab pressiteksti, et me peaks ikka ise hakkama saama sellega ja miks mitte isegi nii, et igaüks kirjutab ühe lause ja siis miksime selle kokku, mingi loll targutus ajab lihtsalt segadusse, nii meid kui kõiki teisi, kes peaksid seda näitust kunagi külastama.
gerda pliis edasta ka teistele, teil vist on täna koosolek!?
ok
ootan järelkaja
attachment:
„ 8 põhjust, miks teha näitust. „
Põhjus:
Järgnev pole mingi ametlik kontseptsioon, vaid spontaanne lühipõhjendus mu ambitsioonide olemasolu õigustuseks. Kõik see on põjustatud mingi teatava esteetika- vaimse või materiaalse- olemasolust, see on vajadus näha midagi ilusat ja näidata midagi ilusat, see võib olla pakendatud ükskõik kuidas: rämeintellektuaalkontseptuaalselt või emotsionaalselt või ... eksisteerib selline sõna nagu agalma, mis tähendab inimese sees olevat aaret või väärtust. Ma ei viitsi keerutada, usun, et kunst on üks võimalus selle otsimiseks/ paljastamiseks, igatahes on see motivatsioon eksisteerimiseks, kui mitte midagi rohkemat.
Tõenäoliselt tuleb minu poolt näitusele üks video, pluss seeria väikeseformaadilisi joonistusi/ maale, mis on sisuliselt seotud videoga, maksimaalse õnnestumise korral peaksid nad toimima kuigivõrd interaktiivselt.
Marju
Ps. Kuna nagu näitus ikka väga tõenäoliselt toimub, siis ette mõeldes tahan öelda, et olen kategooriliselt selle vastu, et mingi väljaspoolt isik koostab pressiteksti, et me peaks ikka ise hakkama saama sellega ja miks mitte isegi nii, et igaüks kirjutab ühe lause ja siis miksime selle kokku, mingi loll targutus ajab lihtsalt segadusse, nii meid kui kõiki teisi, kes peaksid seda näitust kunagi külastama.
09.10.07
Anna: kirjeldus (abstraktne kunst)
lahe. "meil" on vägev vihm... sügis. aga selline ilm mulle praegu sobib väga. melankooliline ilm soodustab minu melankooliat.
workshop'ist... lahe. selline totaalne arusaamatus on reeglina positiivselt väljakutsuv. et kas saad aru et oled haritu loll.. ja hakkad lugema palju või saad aru, et oled elav kaine inimene selge maailmavaatega... ja hakkad oma teemad vastupanuks rohkem arendama.
on ju nii.
elagu dogmaatiline fatalism!
+++
minu "abstrakne" idee on inspireeritud Cornelius Cardew'i teosega "Paragraph 7 of The Great Learning".
kirjeldus:
there is a piece of text, which is divided into 24 phrases(e. 3 words in length).
there is 20 singers.
all singers use exactly the same instructions. they are asked to sing each line of the text for length of a breath, and on one note.
the singers start together at a signal, and each singer chooses a note for the first line, staying on it until the on of the line.
the singer then moves on the next line, choosing a new note. following the rule: "choose the note that you can hear being sung by a colleague. do not sing sing the same note on 2 consecutive lines. each singer progresses through the text at his own speed."
because performances are often in a position to choose between a wide selection of notes, their own cultural histories and predictions will be an important factor in which "strains" of the stock they choose to reinforce .
the dynamic of the system is its interaction with the environment, psyhological and cultural climate surrounding the performance.
nii... muidugi lalma me ei hakka..)
aga näiteks... kui asendada noot kujuga...
nii et igaüks alustab oma konkreetse kujundiga... ja siis järgnevad "joonistused" on dikteeritud teiste inimeste ehk naabrite kujunditega. värvid ja suurused oleksid oma "maitse" a la cultural history valikul.
++++++
ma ei tea... uff... hommikul mõtte tundus super äge olema... praegu mu pea töötab halvasti.. ja tundub et kõik on liiga keeruline.
ja lisaks abstraktne kunst on minu jaoks liiga arusaamatu asi (ha.. ja see ongi põhjus miks antud projeki raames ta mind huvitab)
mis arvate?
anna
workshop'ist... lahe. selline totaalne arusaamatus on reeglina positiivselt väljakutsuv. et kas saad aru et oled haritu loll.. ja hakkad lugema palju või saad aru, et oled elav kaine inimene selge maailmavaatega... ja hakkad oma teemad vastupanuks rohkem arendama.
on ju nii.
elagu dogmaatiline fatalism!
+++
minu "abstrakne" idee on inspireeritud Cornelius Cardew'i teosega "Paragraph 7 of The Great Learning".
kirjeldus:
there is a piece of text, which is divided into 24 phrases(e. 3 words in length).
there is 20 singers.
all singers use exactly the same instructions. they are asked to sing each line of the text for length of a breath, and on one note.
the singers start together at a signal, and each singer chooses a note for the first line, staying on it until the on of the line.
the singer then moves on the next line, choosing a new note. following the rule: "choose the note that you can hear being sung by a colleague. do not sing sing the same note on 2 consecutive lines. each singer progresses through the text at his own speed."
because performances are often in a position to choose between a wide selection of notes, their own cultural histories and predictions will be an important factor in which "strains" of the stock they choose to reinforce .
the dynamic of the system is its interaction with the environment, psyhological and cultural climate surrounding the performance.
nii... muidugi lalma me ei hakka..)
aga näiteks... kui asendada noot kujuga...
nii et igaüks alustab oma konkreetse kujundiga... ja siis järgnevad "joonistused" on dikteeritud teiste inimeste ehk naabrite kujunditega. värvid ja suurused oleksid oma "maitse" a la cultural history valikul.
++++++
ma ei tea... uff... hommikul mõtte tundus super äge olema... praegu mu pea töötab halvasti.. ja tundub et kõik on liiga keeruline.
ja lisaks abstraktne kunst on minu jaoks liiga arusaamatu asi (ha.. ja see ongi põhjus miks antud projeki raames ta mind huvitab)
mis arvate?
anna
oh sa raisk
mul tekkis mõtte... või soov. või mis iganes
mul on kõrini rõhutatud intellektuaalsusest ja irooniast iroonia nimel liskas veel siis kui kontekst *diskursus* on kitasas.
vot
teeme abstarktset kunsti!
maalime/joonistame seinte peale
mul on ka mingi ettepanek joonistamis süsteemi kohta. aga kuna hetkel olen raamatukogus ja inimesed ootavad ja klaviatuur tappab oma müraga.. võin pikkemalt kirjeldada õhtul...
mis te arvate?
süstematiseeritud kollektiivne abstraktne kunst... kõlab ju hästi
anna
mul on kõrini rõhutatud intellektuaalsusest ja irooniast iroonia nimel liskas veel siis kui kontekst *diskursus* on kitasas.
vot
teeme abstarktset kunsti!
maalime/joonistame seinte peale
mul on ka mingi ettepanek joonistamis süsteemi kohta. aga kuna hetkel olen raamatukogus ja inimesed ootavad ja klaviatuur tappab oma müraga.. võin pikkemalt kirjeldada õhtul...
mis te arvate?
süstematiseeritud kollektiivne abstraktne kunst... kõlab ju hästi
anna
05.10.07
tsau inimesed,
et viimane idee nagu ma saan aru on artiklivärk eks, ma muidu praegu mõtlesin selle peale, et mis võiks olla see ühine SUUREM põhjus, et igal juhul on meie kõige suurem mure praegu, MIKS TEHA NÄITUST ? eks? et see võikski olla!
igaüks mõtleb välja oma põhjuse ja kui näituse pealkirjaks panna näiteks ,olenevalt palju meid osaleb, a la "8 põhjust miks teha näitust ", siis võivad kõik teha ,mida iganes, aga ühine mure oleks vähemalt suur ja oluline ja igaüks saaks tegelda oma isikliku identiteediga , mis anyways on niikuinii kõige huvitavam.
et ma ei tea ,mis te arvate ja mida arvavad liina s. ja kaido ole, hmm (võibolla neile kui rohkemate kogemustega inimestele pole see enam nii suur küsimus, but...? )
kirjutage, mis mõtlete, hullult loll, et ma live' s diskussioonist osa võtta ei saa...
grüssgott,
marju
et viimane idee nagu ma saan aru on artiklivärk eks, ma muidu praegu mõtlesin selle peale, et mis võiks olla see ühine SUUREM põhjus, et igal juhul on meie kõige suurem mure praegu, MIKS TEHA NÄITUST ? eks? et see võikski olla!
igaüks mõtleb välja oma põhjuse ja kui näituse pealkirjaks panna näiteks ,olenevalt palju meid osaleb, a la "8 põhjust miks teha näitust ", siis võivad kõik teha ,mida iganes, aga ühine mure oleks vähemalt suur ja oluline ja igaüks saaks tegelda oma isikliku identiteediga , mis anyways on niikuinii kõige huvitavam.
et ma ei tea ,mis te arvate ja mida arvavad liina s. ja kaido ole, hmm (võibolla neile kui rohkemate kogemustega inimestele pole see enam nii suur küsimus, but...? )
kirjutage, mis mõtlete, hullult loll, et ma live' s diskussioonist osa võtta ei saa...
grüssgott,
marju
24.09.07
20.09.07
Kohtumine 20. Septembril
Tere sõbrad,võtke ja lugege, mis materjali täna lisandus
ja mõelgem siit edasi. Ja ehk "sekretär" võtab meid varsti jälle
kokku.
Kaido
Kohtumine 20. Septembril ruumis 400. Aeg 17.00 – 18.30. Osalesid Gerda, Veronika, Greetel ja Kaido. Kui midagi puudu, palun lahkesti täiendada, samuti juhul kui tekib uusi mõtteid lisaks.
Eelnevast korrast oli ettepanek millegi meeskondlikuma järele kui lihtsalt jooksmine, näiteks jalgpall. Sel juhul on aga väga oluline, kelle vastu mängida. Head lahendust pole pakutud
Et ühendada siiski jooksmine ja meeskondlikus oli ettepanek teha midagi a la pendelteatejooksu taolist, kus kaks võistkonda jooksevad vaheldumisi üksteise pooltele. Plussideks suurem meeskondlikkus ja hea installatsioonilahendus näitusel (kaks ekraani kummaski keldri otsas kust näha saabuvad ja startivad jooksjad, ning vaataja nende jooksutrassil ehk siis üpris pingestatud tsoonis ja ka nagu osaline, kuigi millegipärast seisab. Miinuseks asjaolu, et vaja filmida kõik koos aga osad inimesed välismaal.
Eelmise edasiarendus, lisandub näpuga näitav ja deklaratiivselt seletav sisutasand. Kumbki võistkond on joondunud ühe sildi taha, kust alustatakse jooksu vastasvõistkonna sildi suunas, kuni seltskonnad on 100%vahetunud ja siis jälle tagasi. Siltidel oleks aga kunstniku elu dilemmasid väljendavad väärtused, näiteks a la KUNST versus RAHA. Või IGAVIKULINE versus KAASAEGNE jne.
Eelmise edasiarendus. Tagasi individuaalsemaks ja eraldi filmitavaks. Iga osaleja kirjutab välja näiteks kolm olulist väärtust kunstis (või elus) Ja siis korraldab üksinda jooksu nende kolme kontrollpunkti vahel, võib teha mitu ringi, üha rohkem väsides. Punktidevaheline distants võiks olla suhteliselt pikk, kaamera jäädvustaks niikuinii ainult saabumist/lahkumist sildi juurest. Aga muutus füüsilises olekus võiks iga kord olla selgelt nähtav?
Viimase variandi plussiks on võimalus neid eri aegadel ja eri kohtades filmida (välismaalased!), võimalus igaühel lisada oma suhe asjasse (valib ise väärtused). Säilivad jooksu plussid aga lisandub ka uusi külgi (igaühele midagi)
Viimast varianti võiks eksponeerida ühe suure projektsioonina, kus kaader on jagatud osalejate arvu järgi näit. üheksaks ja kõigi filmid jooksevad üheaegselt.
Alljärgnevalt Gerda ja Veronika mõtted kirja panduna enne viimast arutelu.
GERDA KÜSIB ENESELT:
Mis ideed on olemasoleva jooksmise/suusatamise teema kohta?
Ainuke asi, mis ma ette kujutan, visuaalselt ja konkreetselt, on kuidas Kaido jookseb ja mängib välja, on tõesti naljakas. Aga tema järel tulevad veel mingid inimesed, kes mõjuvad igavalt. Ja kes on seal nagu kollaaž. Vägivaldselt.
Kuidas on jooksmine seotud sinu kompleksidega?
Mul ei ole vaja mõjuda lihtsalt inimesena, sest kui lahutada minust kunstniku aspekt, ei jää üldse midagi järgi. Olen siis lihtsalt nukk. Milleks mulle see.
Kas sul on raske lahti lasta oma kunstnikuidentiteedist?
Mul on ehk kompleks mõjuda nirult/mõttetult. Pluss mul on eneseeksponeerimisest kõrini. Jooksmine kui tegevus ei ole kompleks. Kompleks on olla identiteeditu. Aga ma ei soovi oma kompleksi süvendada nii et ma näitusel niru välja näen. Kõigepealt peab ju inimene mingi identiteedi omandama, et sellest hiljem eemalduda, mitte püsima identiteedituna. Ja see pole lihtsalt mäng väikeste reeglitega, vaid päriselu.
Kui sina pakuksid välja mingi süsteemi/tegevuse, mida kõik teeksid, siis mis sa pakuksid?
Uitmõte: ehk võtaks mingi kõneka ajaleheartikli ja „illustreeriks” seda kuidagikeskkonna loomisega galeriis. Või võtaks sealt tegevuse. Või igaüks mõtleb välja oma mängu, mida teised kaasa teevad. Ainult liiga keeruliseks ei või minna.
VERONIKA KÜSIMUSED ja VASTUSED:
Mis ideed on olemasoleva jooksmise/suusatamise teema kohta?
Praeguse seisuga on, praeguse ideega on mul ainult, ainukesed erutavad, emotsioone tekitavad asjad: võltsjuuksed ja neoon suusapüksid.
Kuidas on jooksmine seotud sinu kompleksidega?
Mul ei ole oma komplekside pärast piinlik, neid on mul palju, heameelega mõtlen juurdegi, mulle mõeldakse, mu peas on saatusemehe käsilase väljamõeldud närvisüsteemist tingitud seisundi lõbud ehk siis kompleksid.
Kas sul on raske lahti lasta oma kunstnikuidentiteedist?
See on ainuke asi, mis mul on.
Kuidas sulle sobib grupitöö?
Grupitöö mulle ei sobi selles mõttes, et ma ei suuda ennast grupis, gruppi pookida, grupis toimida, selle head sitta tüüpi inimesena. Selle inimesega on võimalik koostöö, kes mulle andunult andub, see on aga pikaajalise manipulatsiooni tulemus.
Kui sina pakuksid välja mingi süsteemi/tegevuse, mida kõik teeksid, siis mis sa pakuksid?
Ma ei oska, tõesti ei kujuta ette, mis kõigile okei oleks, mul on peas enamasti huvitav, kuid tegevus kui selline ja kõik erinevad, võin ju teile lubada, et olen lõuendiinimene, kuid kas olen, küll siis näete ise.
ja mõelgem siit edasi. Ja ehk "sekretär" võtab meid varsti jälle
kokku.
Kaido
Kohtumine 20. Septembril ruumis 400. Aeg 17.00 – 18.30. Osalesid Gerda, Veronika, Greetel ja Kaido. Kui midagi puudu, palun lahkesti täiendada, samuti juhul kui tekib uusi mõtteid lisaks.
Eelnevast korrast oli ettepanek millegi meeskondlikuma järele kui lihtsalt jooksmine, näiteks jalgpall. Sel juhul on aga väga oluline, kelle vastu mängida. Head lahendust pole pakutud
Et ühendada siiski jooksmine ja meeskondlikus oli ettepanek teha midagi a la pendelteatejooksu taolist, kus kaks võistkonda jooksevad vaheldumisi üksteise pooltele. Plussideks suurem meeskondlikkus ja hea installatsioonilahendus näitusel (kaks ekraani kummaski keldri otsas kust näha saabuvad ja startivad jooksjad, ning vaataja nende jooksutrassil ehk siis üpris pingestatud tsoonis ja ka nagu osaline, kuigi millegipärast seisab. Miinuseks asjaolu, et vaja filmida kõik koos aga osad inimesed välismaal.
Eelmise edasiarendus, lisandub näpuga näitav ja deklaratiivselt seletav sisutasand. Kumbki võistkond on joondunud ühe sildi taha, kust alustatakse jooksu vastasvõistkonna sildi suunas, kuni seltskonnad on 100%vahetunud ja siis jälle tagasi. Siltidel oleks aga kunstniku elu dilemmasid väljendavad väärtused, näiteks a la KUNST versus RAHA. Või IGAVIKULINE versus KAASAEGNE jne.
Eelmise edasiarendus. Tagasi individuaalsemaks ja eraldi filmitavaks. Iga osaleja kirjutab välja näiteks kolm olulist väärtust kunstis (või elus) Ja siis korraldab üksinda jooksu nende kolme kontrollpunkti vahel, võib teha mitu ringi, üha rohkem väsides. Punktidevaheline distants võiks olla suhteliselt pikk, kaamera jäädvustaks niikuinii ainult saabumist/lahkumist sildi juurest. Aga muutus füüsilises olekus võiks iga kord olla selgelt nähtav?
Viimase variandi plussiks on võimalus neid eri aegadel ja eri kohtades filmida (välismaalased!), võimalus igaühel lisada oma suhe asjasse (valib ise väärtused). Säilivad jooksu plussid aga lisandub ka uusi külgi (igaühele midagi)
Viimast varianti võiks eksponeerida ühe suure projektsioonina, kus kaader on jagatud osalejate arvu järgi näit. üheksaks ja kõigi filmid jooksevad üheaegselt.
Alljärgnevalt Gerda ja Veronika mõtted kirja panduna enne viimast arutelu.
GERDA KÜSIB ENESELT:
Mis ideed on olemasoleva jooksmise/suusatamise teema kohta?
Ainuke asi, mis ma ette kujutan, visuaalselt ja konkreetselt, on kuidas Kaido jookseb ja mängib välja, on tõesti naljakas. Aga tema järel tulevad veel mingid inimesed, kes mõjuvad igavalt. Ja kes on seal nagu kollaaž. Vägivaldselt.
Kuidas on jooksmine seotud sinu kompleksidega?
Mul ei ole vaja mõjuda lihtsalt inimesena, sest kui lahutada minust kunstniku aspekt, ei jää üldse midagi järgi. Olen siis lihtsalt nukk. Milleks mulle see.
Kas sul on raske lahti lasta oma kunstnikuidentiteedist?
Mul on ehk kompleks mõjuda nirult/mõttetult. Pluss mul on eneseeksponeerimisest kõrini. Jooksmine kui tegevus ei ole kompleks. Kompleks on olla identiteeditu. Aga ma ei soovi oma kompleksi süvendada nii et ma näitusel niru välja näen. Kõigepealt peab ju inimene mingi identiteedi omandama, et sellest hiljem eemalduda, mitte püsima identiteedituna. Ja see pole lihtsalt mäng väikeste reeglitega, vaid päriselu.
Kui sina pakuksid välja mingi süsteemi/tegevuse, mida kõik teeksid, siis mis sa pakuksid?
Uitmõte: ehk võtaks mingi kõneka ajaleheartikli ja „illustreeriks” seda kuidagikeskkonna loomisega galeriis. Või võtaks sealt tegevuse. Või igaüks mõtleb välja oma mängu, mida teised kaasa teevad. Ainult liiga keeruliseks ei või minna.
VERONIKA KÜSIMUSED ja VASTUSED:
Mis ideed on olemasoleva jooksmise/suusatamise teema kohta?
Praeguse seisuga on, praeguse ideega on mul ainult, ainukesed erutavad, emotsioone tekitavad asjad: võltsjuuksed ja neoon suusapüksid.
Kuidas on jooksmine seotud sinu kompleksidega?
Mul ei ole oma komplekside pärast piinlik, neid on mul palju, heameelega mõtlen juurdegi, mulle mõeldakse, mu peas on saatusemehe käsilase väljamõeldud närvisüsteemist tingitud seisundi lõbud ehk siis kompleksid.
Kas sul on raske lahti lasta oma kunstnikuidentiteedist?
See on ainuke asi, mis mul on.
Kuidas sulle sobib grupitöö?
Grupitöö mulle ei sobi selles mõttes, et ma ei suuda ennast grupis, gruppi pookida, grupis toimida, selle head sitta tüüpi inimesena. Selle inimesega on võimalik koostöö, kes mulle andunult andub, see on aga pikaajalise manipulatsiooni tulemus.
Kui sina pakuksid välja mingi süsteemi/tegevuse, mida kõik teeksid, siis mis sa pakuksid?
Ma ei oska, tõesti ei kujuta ette, mis kõigile okei oleks, mul on peas enamasti huvitav, kuid tegevus kui selline ja kõik erinevad, võin ju teile lubada, et olen lõuendiinimene, kuid kas olen, küll siis näete ise.
18.09.07
raport....
nii kui ma suureks saan, siis ma hakkan sekretäriks :D
"kogutud teosed" by marju, gerda, anna, liina, liina, kaido
sisaldab lahtist analüüsi :D
mõelge pakutud alternatiivide peale...
MARJU
mul pole spordi vastu üldse midagi ja arvata et kunstnik peaks just selle vastand olema on bullshit. reaalselt tegelt paljud suuremad kunstnikud kui meie tegelevad ka oma keha eest hoolitsemsega, i dont agree- see on eelarvamus ja puhas leim.tuleks võtta ette mingis laiemas mõttes piinlik olukord äkki ? kui sport siis peaks olema tegelt mingi meeskondlik sport, a la jalgpall, see vähemalt tekitaks mingi lõhe kunstiku kui eelkõige individualistlikus ja mittemeeskondlikus olemuses. et näiteks filmida "meie" jalkamatði ja kõigil on mingi mask peas, midagi talle omast või rõhutamist vajavat omadust või puuduvat omadust illustreeriv mask+ samas ka anonüümne. Jalgpall on ka tänasel päeval vähemalt euroopas tähendusrikkaim meeskonnasport. mitte et sel teemal vähe kunsti oleks tehtud... sport unites the people...
GERDA:
muuseas, tiimiteema on väga hea! see nagu jalgpall sobib nii hullult hästi sest et tiim mis tiim. aga siis me peame kellegi vastu mängima, see seltskond tuleb vist ka kokku ajada? ja samas on PIINLIK ka tiimis nagu luuser olla, et nt sinu kohmakuse pärast saab vastane värava vms :P ma just selline olen. ainult et seda ägedalt filmida, peab mingi oskaja tüüp olema rohkem ju. või siis lihtsalt kaugvõte..see aspekt on keeruline. aga filmi sisse saab ka kommentaare kirjutada, raportit meenutavalt, nagu oli eelmises see ankeet(või siis kommentaator).
aga samamoodi nagu üks kunstnik (nimi ei tule meelde) bosniast paigutas oma(maailma tippudest) kunstiringkonna ja tähtsad ninad ja tegelased jalkacommunitysse nii et joonistas neid kõiki jalgpalluriteks, siis võime ju meie ka sukelduda mingisse tuntud väga konkreetsesse rühma, ei pea just jalgpalluriteks, aga mingi muu community millel on oma rõivastus, mul ei tule pähe praegu. lennukitöötajad, stjuuardid ja stjuuardessid? :D see oli lambimõte. tähendab kui saaks mingi vormi selga panna nt. piirikontroll?:D okei aga siin pole seda piinlikkust..ja komplekse.. ühesõnaga on teine teema. aga tiimiteema ikkagi.
MARJU:
see tiimi/vormiteema üleüldiselt on midagi sellist mida ma ette kujutan. Kuigi eesti kontekstis ( igas kontekstis) oleks just piirivalvevorm väga tähenduslik / või siis mingi sõdurivorm ja siis selles vormis teha midagi ühtset, mitte et militaarvärk osalt pinda ei käi, aga kui näiteks mängiks sõda, mingite nukkudega ja absurdsete asjadega...kõigil on vorm seljas ja näomaalingud ja seda filmitakse, et kui see militaarasi põhjendatud on, siis see pole üldse halb ega tüütu
mingi haige mõte et, näiteks videod on all eks nagu ikka hobusepeas ja üleval on kõik kasutatud atribuudid ja riided ja ... installeeritud nii nagu oleks toimunud plahvatus!
ANNA:
tere! video idee mulle meeldis. sest mul on päris raske ette kujutada, kuidas videol võib olla 9 "rezisööri") ettepanekud: (võib olla nad on piisavalt lollakad, aga ma üritan kompenseerida)
näitus võiks olla anonüümne. et nimesid ei oleks üldse mitte kuhugil. läheks "sünergiaga" lõppuni. + räägiti piinlikusest, aususest ja sellega kaasneva riskiga ja vabadusega.. ja egodest. tundub, et anonüümsuse taustal see võiks olla vägagi mõnusalt absurdne.
2. see tegevus.. mida filmida. võib teha näiteks nii: igaüks kirjeldab paberi peale tegevuse mida peab teine inimene tegema(tegevus piiratut eetiliselt ja temaatiliselt n. selle sama spordi-kunsti-välimuse teemaga). ja siis neid tegevusi välja loosida. teostada ja filmida(näodeta juhul kui anonüümne) parimat, anna ps. ma samuti kahtlen, kas tasub ikka näituse teha üldse või ei
aga tegelikult sport iseenesest on minu jaoks üldse võõras teema. sport ja kunst ei ole isegi vastand teemad. ma ise vahest teen sporti. salaja. panen mustad prillid ette ja jooksen. kuid teen sellest saladuse mitte see tõttu et kunstnik olen.(põhjuseks on see et ma vennale koguaeg räägin, et sport on nõme ja tema -vend- on järgmine ameerika psuhho) aga ükskõik on. bussi alla jäämise teema on palju mõnusam.
/kogu see näituse väljamõtlemine on läinud üheks suureks kaugjuhtimiseks…/
LIINA (reismaa)/kes ei saa järgmine kord tulla/:
(liina)sostrasilm@solo.ee says:
kuule
just uurisin ja lugesin ja
tead
marju ideest/ideedest arvamusest võiks kinnihakata
seal nagu midagi on!!!!
(gerda)igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
tiimitöö?
sostrasilm@solo.ee says:
jaaaa jaa see jalgpall või militaar asi
see jälgpall eriti äkki saaks proffidega mängida
võtaks kommenteerijad ka
ja nii
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
äkki paintball hoopis
sostrasilm@solo.ee says:
see ok
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
mida ma lapsepõlves kartsin kui tuld ja kardan praegu ka juhhei
sostrasilm@solo.ee says:
hmmmm no ma mõtlesin ka sellele
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
paintball on hästi tobe sõna, nagu painting
sostrasilm@solo.ee says:
aga see jalgpall nagu tõmbab rohkem aga peaasi et meie kui kunstnikud tiimi loomskime ja mingite suvakatega või omaala proodega võistleksime
siis oleks ka sees mõte
kunstnik kui indiviid ja oma ego ori peab koostöödtegema
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
peab jah
sostrasilm@solo.ee says:
hirm kaotuse ees
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
nii see on
sostrasilm@solo.ee says:
mis ise marju ja anna ideedest arvad???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
häid noppeid on, aga tervikmõtet pole saabunud
aga see jalgpall on hästi tavaline asi tegelikult
et sellel peaks meie mingi extra kiiks olema siis
sostrasilm@solo.ee says:
aga kokku saab mu meelet marju tiimitöö liina kommenteerimine, kaido sport
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ja minu vaikselt-teha-tahtmine? ei
sostrasilm@solo.ee says:
mis vaikselt teha???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
eimidagi
sostrasilm@solo.ee says:
ei räägi
kas jäin ilma millegist???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei jäänud
sostrasilm@solo.ee says:
räägi
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
lihtsalt et mulle meeldib selline nokitsemine rohkem kui suure hurraaga vastu posti sõitmine
sostrasilm@solo.ee says:
ja mis oleks nokitsemine
aga teeme spordivõistluse nukkudga
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
see jääb liiga väikseks ja tagasihoidlikuks
et tähendab sporti ei saa teha ilma füüsiliseta see on raudne
sostrasilm@solo.ee says:
no kui hästi monteerida siis täitsa oki oleks
no elada võib oma nukule kaasa
kas sa pole kunagi sõda mänginud
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei
samas ma mõtlesin et jooksmise asemel võib teha ka tasakaaluharjutusi
sostrasilm@solo.ee says:
joogat???
mis see annab???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei mitte joogat
kah kuidagi piinlik. tavaliselt on ühe jala peal seismisega probleeme
sostrasilm@solo.ee says:
on või???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
jep
sostrasilm@solo.ee says:
no minu jaoks ei ole eriti, kui just ma väga väsind, närvis, või rahutu ei ole parasjagu
LIINA(siib):
keegi spetsialist võiks meie igaühe jooksu kommenteerida, nagu ETVs on > kogu aeg mingid tegelinskid stuudios kommenteerivad. Ma ei tea küll, > mis ala spetsialisti kasuks otsustada. Ilmselt kergejõustiklane, kes > pole veel suu peale kukkunud. Igal juhul olen jätkuvalt valmis jooksma > ja suusatama.
Ps kaadri taguses hääles peaks jooksja siiski ütlema ühe lausega, mis on tema probleem. Kasvõi valetada. Liigsed kilod, valed botased vms iganes.
KAIDO:
Olen samuti jooksmise/suusatamise fänn, ning ka kommenteerimise mõte mulle meeldib. See peaks olema võimalikult asjalik ja objektiivne, ning meie taset arvestades kujuneb õnneks piisavalt kriitiliseks. Kommenteerijal ei tohiks tekkida meie vastu mingit sentimenti või kergemalt võtmise tunnet. Tõenäoliselt mõni kergejõustikutreener, arvatavasti saaksin isegi orgunnida. Või kaks kommenteerijat korraga nagu tihti ka telekas mõne MM ajal on, täiendavad üksteist. Aga meie puhul oleksid nad täiesti eri alade spetsid. Kergejõustiku oma vaatab ainult läbi spordi ja jooksutehnika prisma aga teine oleks...? Ikkagi psühholoog (näoilmed, kehakeel, kahepeale kokku tõmbavad meid täiesti liistule)? Ja kokkuvõttes on projekti pluss see, et ise peame tegema minimaalselt (ainult jooksma/suusatama), aga vastu saame maksimaalselt. Piinlikus on see kõva valuuta, mis asi maksma läheb, aga tasuta asju pole ju olemas.
Gerda
"kogutud teosed" by marju, gerda, anna, liina, liina, kaido
sisaldab lahtist analüüsi :D
mõelge pakutud alternatiivide peale...
MARJU
mul pole spordi vastu üldse midagi ja arvata et kunstnik peaks just selle vastand olema on bullshit. reaalselt tegelt paljud suuremad kunstnikud kui meie tegelevad ka oma keha eest hoolitsemsega, i dont agree- see on eelarvamus ja puhas leim.tuleks võtta ette mingis laiemas mõttes piinlik olukord äkki ? kui sport siis peaks olema tegelt mingi meeskondlik sport, a la jalgpall, see vähemalt tekitaks mingi lõhe kunstiku kui eelkõige individualistlikus ja mittemeeskondlikus olemuses. et näiteks filmida "meie" jalkamatði ja kõigil on mingi mask peas, midagi talle omast või rõhutamist vajavat omadust või puuduvat omadust illustreeriv mask+ samas ka anonüümne. Jalgpall on ka tänasel päeval vähemalt euroopas tähendusrikkaim meeskonnasport. mitte et sel teemal vähe kunsti oleks tehtud... sport unites the people...
GERDA:
muuseas, tiimiteema on väga hea! see nagu jalgpall sobib nii hullult hästi sest et tiim mis tiim. aga siis me peame kellegi vastu mängima, see seltskond tuleb vist ka kokku ajada? ja samas on PIINLIK ka tiimis nagu luuser olla, et nt sinu kohmakuse pärast saab vastane värava vms :P ma just selline olen. ainult et seda ägedalt filmida, peab mingi oskaja tüüp olema rohkem ju. või siis lihtsalt kaugvõte..see aspekt on keeruline. aga filmi sisse saab ka kommentaare kirjutada, raportit meenutavalt, nagu oli eelmises see ankeet(või siis kommentaator).
aga samamoodi nagu üks kunstnik (nimi ei tule meelde) bosniast paigutas oma(maailma tippudest) kunstiringkonna ja tähtsad ninad ja tegelased jalkacommunitysse nii et joonistas neid kõiki jalgpalluriteks, siis võime ju meie ka sukelduda mingisse tuntud väga konkreetsesse rühma, ei pea just jalgpalluriteks, aga mingi muu community millel on oma rõivastus, mul ei tule pähe praegu. lennukitöötajad, stjuuardid ja stjuuardessid? :D see oli lambimõte. tähendab kui saaks mingi vormi selga panna nt. piirikontroll?:D okei aga siin pole seda piinlikkust..ja komplekse.. ühesõnaga on teine teema. aga tiimiteema ikkagi.
MARJU:
see tiimi/vormiteema üleüldiselt on midagi sellist mida ma ette kujutan. Kuigi eesti kontekstis ( igas kontekstis) oleks just piirivalvevorm väga tähenduslik / või siis mingi sõdurivorm ja siis selles vormis teha midagi ühtset, mitte et militaarvärk osalt pinda ei käi, aga kui näiteks mängiks sõda, mingite nukkudega ja absurdsete asjadega...kõigil on vorm seljas ja näomaalingud ja seda filmitakse, et kui see militaarasi põhjendatud on, siis see pole üldse halb ega tüütu
mingi haige mõte et, näiteks videod on all eks nagu ikka hobusepeas ja üleval on kõik kasutatud atribuudid ja riided ja ... installeeritud nii nagu oleks toimunud plahvatus!
ANNA:
tere! video idee mulle meeldis. sest mul on päris raske ette kujutada, kuidas videol võib olla 9 "rezisööri") ettepanekud: (võib olla nad on piisavalt lollakad, aga ma üritan kompenseerida)
näitus võiks olla anonüümne. et nimesid ei oleks üldse mitte kuhugil. läheks "sünergiaga" lõppuni. + räägiti piinlikusest, aususest ja sellega kaasneva riskiga ja vabadusega.. ja egodest. tundub, et anonüümsuse taustal see võiks olla vägagi mõnusalt absurdne.
2. see tegevus.. mida filmida. võib teha näiteks nii: igaüks kirjeldab paberi peale tegevuse mida peab teine inimene tegema(tegevus piiratut eetiliselt ja temaatiliselt n. selle sama spordi-kunsti-välimuse teemaga). ja siis neid tegevusi välja loosida. teostada ja filmida(näodeta juhul kui anonüümne) parimat, anna ps. ma samuti kahtlen, kas tasub ikka näituse teha üldse või ei
aga tegelikult sport iseenesest on minu jaoks üldse võõras teema. sport ja kunst ei ole isegi vastand teemad. ma ise vahest teen sporti. salaja. panen mustad prillid ette ja jooksen. kuid teen sellest saladuse mitte see tõttu et kunstnik olen.(põhjuseks on see et ma vennale koguaeg räägin, et sport on nõme ja tema -vend- on järgmine ameerika psuhho) aga ükskõik on. bussi alla jäämise teema on palju mõnusam.
/kogu see näituse väljamõtlemine on läinud üheks suureks kaugjuhtimiseks…/
LIINA (reismaa)/kes ei saa järgmine kord tulla/:
(liina)sostrasilm@solo.ee says:
kuule
just uurisin ja lugesin ja
tead
marju ideest/ideedest arvamusest võiks kinnihakata
seal nagu midagi on!!!!
(gerda)igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
tiimitöö?
sostrasilm@solo.ee says:
jaaaa jaa see jalgpall või militaar asi
see jälgpall eriti äkki saaks proffidega mängida
võtaks kommenteerijad ka
ja nii
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
äkki paintball hoopis
sostrasilm@solo.ee says:
see ok
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
mida ma lapsepõlves kartsin kui tuld ja kardan praegu ka juhhei
sostrasilm@solo.ee says:
hmmmm no ma mõtlesin ka sellele
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
paintball on hästi tobe sõna, nagu painting
sostrasilm@solo.ee says:
aga see jalgpall nagu tõmbab rohkem aga peaasi et meie kui kunstnikud tiimi loomskime ja mingite suvakatega või omaala proodega võistleksime
siis oleks ka sees mõte
kunstnik kui indiviid ja oma ego ori peab koostöödtegema
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
peab jah
sostrasilm@solo.ee says:
hirm kaotuse ees
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
nii see on
sostrasilm@solo.ee says:
mis ise marju ja anna ideedest arvad???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
häid noppeid on, aga tervikmõtet pole saabunud
aga see jalgpall on hästi tavaline asi tegelikult
et sellel peaks meie mingi extra kiiks olema siis
sostrasilm@solo.ee says:
aga kokku saab mu meelet marju tiimitöö liina kommenteerimine, kaido sport
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ja minu vaikselt-teha-tahtmine? ei
sostrasilm@solo.ee says:
mis vaikselt teha???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
eimidagi
sostrasilm@solo.ee says:
ei räägi
kas jäin ilma millegist???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei jäänud
sostrasilm@solo.ee says:
räägi
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
lihtsalt et mulle meeldib selline nokitsemine rohkem kui suure hurraaga vastu posti sõitmine
sostrasilm@solo.ee says:
ja mis oleks nokitsemine
aga teeme spordivõistluse nukkudga
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
see jääb liiga väikseks ja tagasihoidlikuks
et tähendab sporti ei saa teha ilma füüsiliseta see on raudne
sostrasilm@solo.ee says:
no kui hästi monteerida siis täitsa oki oleks
no elada võib oma nukule kaasa
kas sa pole kunagi sõda mänginud
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei
samas ma mõtlesin et jooksmise asemel võib teha ka tasakaaluharjutusi
sostrasilm@solo.ee says:
joogat???
mis see annab???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
ei mitte joogat
kah kuidagi piinlik. tavaliselt on ühe jala peal seismisega probleeme
sostrasilm@solo.ee says:
on või???
igaüks meie hulgast on ju erinev, miks peaksid meie püksid siis ülearu sarnased olema? says:
jep
sostrasilm@solo.ee says:
no minu jaoks ei ole eriti, kui just ma väga väsind, närvis, või rahutu ei ole parasjagu
LIINA(siib):
keegi spetsialist võiks meie igaühe jooksu kommenteerida, nagu ETVs on > kogu aeg mingid tegelinskid stuudios kommenteerivad. Ma ei tea küll, > mis ala spetsialisti kasuks otsustada. Ilmselt kergejõustiklane, kes > pole veel suu peale kukkunud. Igal juhul olen jätkuvalt valmis jooksma > ja suusatama.
Ps kaadri taguses hääles peaks jooksja siiski ütlema ühe lausega, mis on tema probleem. Kasvõi valetada. Liigsed kilod, valed botased vms iganes.
KAIDO:
Olen samuti jooksmise/suusatamise fänn, ning ka kommenteerimise mõte mulle meeldib. See peaks olema võimalikult asjalik ja objektiivne, ning meie taset arvestades kujuneb õnneks piisavalt kriitiliseks. Kommenteerijal ei tohiks tekkida meie vastu mingit sentimenti või kergemalt võtmise tunnet. Tõenäoliselt mõni kergejõustikutreener, arvatavasti saaksin isegi orgunnida. Või kaks kommenteerijat korraga nagu tihti ka telekas mõne MM ajal on, täiendavad üksteist. Aga meie puhul oleksid nad täiesti eri alade spetsid. Kergejõustiku oma vaatab ainult läbi spordi ja jooksutehnika prisma aga teine oleks...? Ikkagi psühholoog (näoilmed, kehakeel, kahepeale kokku tõmbavad meid täiesti liistule)? Ja kokkuvõttes on projekti pluss see, et ise peame tegema minimaalselt (ainult jooksma/suusatama), aga vastu saame maksimaalselt. Piinlikus on see kõva valuuta, mis asi maksma läheb, aga tasuta asju pole ju olemas.
Gerda
06.09.07
NÄITUS hobusepeas
TERE ja õnnitlen,
meil tuleb näitus hobusepeas.
30.01.2008-11.02.2008 MÄRTENS, SKODENKO, AGO, REISMAA, LEE, PIKKAS,
LOTSMANOV, UNT, OLE, SIIB
kõik on tore, ainult, et mina sain draakonis näituse jaanuari algusse:),
ja mul läheks vist ühisasjaga kiireks. ja mis puutub meie näitusse, siis
mina paneksin ette proovida vahetada ajad plaanis järgmise näitusega,
selleks tuleb vist kiirelt reageerida ja elin kardiga rääkida. kui see
üldse on võimalik. kuidas teile sobib ja mis te mõtlete?
gerda
meil tuleb näitus hobusepeas.
30.01.2008-11.02.2008 MÄRTENS, SKODENKO, AGO, REISMAA, LEE, PIKKAS,
LOTSMANOV, UNT, OLE, SIIB
kõik on tore, ainult, et mina sain draakonis näituse jaanuari algusse:),
ja mul läheks vist ühisasjaga kiireks. ja mis puutub meie näitusse, siis
mina paneksin ette proovida vahetada ajad plaanis järgmise näitusega,
selleks tuleb vist kiirelt reageerida ja elin kardiga rääkida. kui see
üldse on võimalik. kuidas teile sobib ja mis te mõtlete?
gerda
Tellimine:
Postitused (Atom)