Blogi hea, Anna tubli, praegused kirjad voiks ikka kah olla mumelest.
Mina tulen Tallinna 18. dets., sebin natuke seal ja samal paeval ka Tartu, aga olen Tallinnas siis kui vaja, igal ajal, eelistusi pole (mitte 24-26). Ja tagasi Norra tulen 31. jaanuar, seega.... ikka votta, kui vaja midaiganes.
Aga. Minu t'oost. Mitu varianti.
1. Kunstnik teeb naituse, sest tal on mingi s6num edastada teistele visuaalselt (muuhulgas). Minul on r66mus6num. Siit aretasin ma skeem-systeemi idee (saatsin 23.oktoober), mida on kommenteerinud ainult Gerda. Aga ta ei.... toimi.
2. mingil moel kajstab seda r66mus6numit ka t'oo, mille tegin linoolis enne, kui siia tulin. Paraku pole mul sellest pilti saata, kyll aga "mustandist", mis on lisas. Uus t'oo on trykitud samadelt plaatidelt. Kokku kaib ta 8-st peaaegu A1 paberist, veidi suurem kui too seal lisas. Suudega on tais trykitud kogu t'oo pind, varvid on erksamad. Valge 6li ja pintsliga joonistasin jutumulli, kuhu on sisse kirjutatud 6NN (o kriipsuga). (algne plaan oli tekst j'atta valgeks ehk trykkimata ja jutumulli kujund tekitada suudest, aga kuna ma lollisti tegin, siis see ei funkand nii, kuis vaja..... aga nii oleks parem. trykiks uuesti selle asja nii, kuis "6ige".)
3. Ka siis, kui minu t'oo m6jutab yhte inimest on juba hea, kui kasv6i yks ytleb, et vot see on t'oo. Vb peakski siis tegema konkreetselt yhele inimesele yhe t'oo. Kui see inimene t'ood n'aeb ja m6ju on see, mis taotlesin, siis ollen h'asti teinud, kui mitte, siis l'abi kukkunud. Kui teisedki seal midagi n'aevad, siis see on lisaboonus. Aga sel juhul ma ei tahaks paljastada seda inimest ega s6numit.... Aga mul endal peaks olema asi selge. Veel ei ole "sihtgrupp" valitud.
palun 'oelge midagi.
Helen
5 kommentaari:
Vastuseks Helenile,
tere kõigepealt! See uus/vana töö meeldib mulle oluliselt rohkem kui see nägu ristmikul. Õlivärviga tehtud jutumull tundub millegipärast kahtlane, kui isegi arvad, et teisiti lahendatuna oleks õigem, siis tunnen millegipärast kergendust. Kuigi ega jutu järgi saa alati otsustada ja isegi ebatõenäoline asi on enamasti alati mingil moel tehtav ja töötav.Ehk ainuke asi, mida oskan veel arvata ja mis ei lähe väga konkreetseks näpuga näitamiseks on arvamus, et see õnn võiks minu arvates suudest moodustuda ainult niivõrd, kuivõrd ta oleks juba (mingilt distantsilt) loetav st. mitte liiga selgelt ja arusaadavalt. Sest miks üldse niipalju suid kui see ei tekita huviavat kaootilisust, milles üks sõnum vaid vaevu domineerima pääseb?Või siis otsustada, kas tahad teha n.ö. plakati stiilis töö, mis paneb otse ja jõuliselt (aga siis olgu ka selge ja kaasakiskuv, kõik suud räägivad õnnest ja üks on õnnetult all paremas nurgas, see oli vist juba nali) või pigem elulise versiooni, mis on kahtlevam ja ebamäärasem. Selle viimase lahenduse kohta käis ka minu esialgne soovitus.
Kaido
1. mulle meeldib heleni statement, et kunstnikul on edastada sõnum, visuaalselt muuhulgas! galeriis võib "lugemas" käia ka muidugi...but...kuni "google'i " efekti ei teki.
lihtsalt informatiivsus(eelkõige selgitavad tekstid) peaks ikka alla jääma muudele eesmärkidele. vähemalt austrias ( viin, linz,...)on hetkel eriti kuum teemanäituste laine, "Tot alltäglich" / "igapäevane surm " (tõlkes kõlab haigelt) ja "True romance" ja " Üks jumalik toit- ðokolaad" jne.
osalen ise ka mingis kuraatoriprojektis, korraldamisel on näitus teemal "kristall" . need näituste tegemise põhimõtted on igaljuhul üksikautori totaalne diskrimineerimine. töid kasutatakse ainult mingi kuraatori mõtte või promoidee kirjeldamiseks, mis lähtub paljuski publiku püüdmisest ja on koostatud eriti õpetlikus vaimus.peamine intellektuaalne baas on google ja wiki of course., nagu mingi workshop-entertaiment, eksponeeritud palju ajaloolist materjali , surmanäitusel oli näiteks väljas tänapäevane EMOatribuutika ja kuraatori isikliku tuttava maal tolle "eriti olulisest" eluetapist. pluss kõige moodsama disainiga kirst. see kuraator muidu ise rääkis ka et tollel konkreetsel näitusepinnal pole kindlat sihtgruppi ja seepärast üritatakse teha midagi võimalikult laiale publikule. pððð. selle aasta documental olid igatahes sarnased tendentsid, mitte päris nii ekstreemsed vist küll.
neil 100% kontsepti näitustel ei jäeta vähemalt naudingule mitte mingit ruumi .
2.mäletan, et ekas nägin seda su tööd kunagi . kas sa maalisid graafika peale õliga ÕNN ? see jäi veids segaseks. kui nii, siis mõtlen et see võiks ikka kuidagi trükkides tekkida, või ? ja et kui see mull oleks ilma kontuurita, näiteks et see mull oleks nagu välja lõigatud mullikujuliselt, et ainult mull oleks seina peal, või..?
marju
ps. võiks ikka kõik mailid panna blogi, ka need blogi korraldamise omad. anna, ka sa jõuad veel ?
tere. (how re you etc.)
helen,
minu meelest, see "mustandist" pilt juba piisavalt selgelt refereerib sellele, et on olemas sõnum(tänu jutumullili), ja tõenäoliselt see sõnum on kuidagi seotud paanilise ja hysteerilise rõõmuga(tänu suudele). ainuke asi mida ma siit lugeda ei saa aga võib olla tahakas(sest see oli sinu statementi tähtis osa), on see et... just SINA(" 20 aastane graafik, kunstnik.. mis iganes) oled selle tähtsa sõnumi autor.
kui mina oma varasema tööt ümber teeks ma rõhutaks just seda autoripointi. ja kujutan ette, et seda saab teha ka selle sama valge õlivärvi ja teksti abil. kuid minu ettepanekud "kuidas, miks ja kas on vaja" kohta oleksid hetkel üleliigsed ja läheksid juba pealiskaudse autorisurmateeema tõlgenduste hulka.
marju, kui ma samas vaimus ona totaalsete üldistustega jätkan... sa vist samuti räägid autori surmast? või võitlusest objektiivsuse ja subjektivsuse vahel(kus objektiivsus on - teadus(kunstisse teadulik ja proffesionaalne suhtumine ja subjektiivsus on esindatud humanistliku kunstipositsiioniga.).
teksti ja kunstiteose(BODY of work) suhest ma ei julge enam midagi väita.
või ma siis peaks kokku võtma seda ma viimasel ajal siin näen... ja selleks kokkuvõtteks olekski see, et "kaasaegse noncommercial galeriikunsti eesmärk on lihtsalt informatiivsus."
londonis ma eriti palju neid surma- ja romantika- ja usuteemalisi näitusi ei näinud. kuraatoriprojekilised näitused on pigem vaimuga "context is everything". kontekst.. tähendab antud juhul kultuuri ja kunstiinstitutsioonide ala.
n. näitused pühendatud ühele konkreetsele raamatule jne.
arvan, et neid üldistusi kunsti tendentside kohta praegu teha on suhteliselt absurdne tegu.
näiteks siin koolis noored(haha!) vaidlevad omavahel: public art(public, social space practice) vs fine art(studio practice, kes on traditsiooniliselt galeriikunsti esindajad). vaidlevad just kokkuvõttete ja tendentside pointimise pärast: kes on kõige progressivsem, kes on kõige uuenduslikkum, kelle väärtuste vahetuse meetod töötab tänapäeval kõige paremeni ja on kõige adekvaatsem. ja need vaidlused on reeglina piiratud kas meedia või selle sama konteksti küsimusega. ma arvan, et seline vastandamine on pateetiline.
"üksikautori totaalne diskrimineerimine. töid kasutatakse ainult mingi kuraatori mõtte või promoidee kirjeldamiseks." - mul pole selle asja midagi vastu.
autor juba ammu on see inimene kelle oma on mõtte(mitte tingimata teostus). kui kuraatoril on tugev idee ja osavus panna kunstnike, kes on nõus anonüümselt selle projektiga kaasa lööma...lahe. ongi siis kuraator antud juhul ainuke vajalik autor. ja õppetlike, informatiivsete ühisnätuste jaoks... see ongi parim lahendus. "diskrimineeritud" kunstnik ise tahab olla diskrimineeritud. ise tead kui palju on neid kes viisakalt väidavad, et "ma ei taha näitusi teha. ma ei taha domineerida. ma ei taha teisi inimeste aega ja resurse raisata" jne
uffff. fuck. kui ma teen neid "kunstimaailma" kohta üldistusi ja mul läheb süda pahaks. kui ma selle peale üldse ei mõtle mul on piinlik ja ma süüdistan ennast eskopismis, egotsentrilisuses, regressiivsuses ja muidugi ka ebakompetentsuses.
anna
üritan õigustada oma autori diskrimineerimise pointi -
see on juba ammu nii, et üksik kunstnik pole tingimata staar ja see on ok, kui nii on kokku lepitud ja kõik on vabatahtlik. aga pigem pean silmas seda olukorda, et tihti on kuraator "kultuurteadlane " , kes konstrueerib egodest mingi ASJA. küsimus, et miks ta pole ise kunstnik(kuigi neid on ka , loogika) ? . kuna see näituste tegemine on ikka poliitiline ja võimas , siis ma leian, et see pole eriti vabatahtlik kõigile seal osalejatele.et kui see on üks peamistest võimalustest kunstnikule mingit laiemat tähelepanu saada. et päris õhust ikka ei elata ju materiaalsest aspektist ka...
lihtsalt, et kui hea on kuraator, on küsimus? ja see on ka mu isiklik probleem võibolla, et kui näitustel käin, siis huvitab eelkõige iga töö puhul fakt, miks too eriline on(täiesti subjektiivne aspekt), mitte see, et miks ta teistega sarnaneb.
. kui , siis tahaks sukelduda ühte lainesse. ses mõttes eelistan isiknäitusi, retrospektiive ja päriselt vabatahtlikke kooperatsioone ( meie näiteks oma näitusega.kõik osalevad ju vabatahtlikult?). see suurtel näitustel käimine on nagu seks ilma erilise tulemuseta.( kujundi mõttes).
. selle üldistamise ainuke mõte ongi tegelt enesereflektsioon ja positsioneerimine. mingi infi filtreerimine ja arvamuse kujundamine. kõik enese huvides eelkõige. liiga tõsiselt ei saagi suhtuda.
nii, nüüd on mul ka piinlik,
peaks enne kritiseerima asumist ikka ise millegiga hakkama saama. aga , enese kui kunstivaataja seisukohalt olen oma arvamuses praegu suht veendunud. igatahes töötan selle nimel, et keegi juhuslikult mind surnuks ei peaks.
m. )
Minu tööst.
Täpsustuseks, mul on sellest tööst kaks varianti.See, mis Allikule tegin, millest piltki saata oli, on nö mustand, veidi väiksem. Suvel tegin uue, aga see läks kah metsa ja seega tegin õli ja pintsliga, mida tahtsin teha trükkimata jäetud pinnaga (kuna kiireks läks, see oli plaanitud triennaalile, aga augustis oli vaja ju Eestist ära tulla... tavaline minu viimase minuti bla. Püüdsin päästa, mis päästa annab). Kui meie näituse jaoks jätan selle idee (kindel-mittekindel.. üki, kaki, kommi, nommi....), siis trükin uuesti algusest peale nii, et paber on kokkuvõttes ristkülik, trükitud pinnast kujuneb jutumulli kujund (selgemalt kui eelmistel), trükkimata pinnast mulli sees tähed ÕNN.
Mh. Nii ei lähe mitte.... Mh. See töö triennaali poliitilises kontekstis tundus mulle parem, poliitikute mulljutt. Nüüd tekib küsimus, miks just naeratavad/avatud suud, millest mull, milles õnn. Kas teil ei teki sellist küsimust? (kujutades pilti kirjelduse järgi ette.. khm.)
Siinsest koolist-olust.
Ülaltus-üllatus, rohkem raha on, seega parem tehnika ja külalisõppejõudusid rohkem. Ka tavainimene saab rohkem lubada, pilta ripub seintel rohkem, linna peal skulptuure harjumatult palju.
Grieg, Ibsen, Munch ja Viegeland küll, aga mitut kaasaegset Norra kunstnikku te teate?
Kas ma ütlesin sulle, Anna, et mulle meeldib su asi, mida sa ajad? (kuigi mulle ei meeldi sõna meeldima..) Kas sinu ideaal oleks ilma tekstita?
Nobedust, päikest teile kõigile!
Helen
Postita kommentaar