"Algul, kui seda teemat kuulsin motlesin kohe, et see on vaga hea teema, aga istusin maha ja mõtlesin.."
ja mõtlesin ja veel kord mõtlesin... jne.
see teema kõlab nagu oleks vägagi konkreetne. agareaalselt tuleb välja, et pigem hyper-üldine.
võib olla mul hetkel juhe jooksis kokku, aga teema "põhjused miks teha (näitust) KOOS" tundub siis aktuaalsem olema.
või siis midagi a la " kunstnik ja maailmaparanduslikud ideed"
ma tõesti olin 2 nädalat vait.
1) vaikimese egoistlikud põhjused on
- lootuse kaotus.. et ma saan midagi paremaks muuta
- läksin närvi. need "rahuldamatused" meie seltskonna sees on absurdsed. ja mina provakatsiooniga kaasa minnes võin asju ainult hullumaks teha
- miks mulle see teema ei meeldinud ma põhjendasin varem juba piisavalt konkreetselt. nüüd ma pidin tõesti endale seletama(põhjusi otsima ja välja mõtlema) miks projektis osa võttan.
- pärast tekkis muidugi palju infot( teie mailid) mida ma pidin kokku võtta.
2) informatsiooni analüüsimine
A: põhjused miks me seda teemat valisime (tsitaatid)
- iseenesest "on tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne
- "see on üks väheseid asju, mille suhtes kõik meie seltskonnast suudavad ennast -positsioneerida-...st kõigil on põhjused paratamatult ja nii on materjal näituseks juba iseenesest olemas."
- "meie grupis on rohkem egosid kes ei suuda lahendada konkreetsemat teemat oma peaga ja ei taha mõne teise isiku totaalsete ideedega ka kaasa minna sest et see pole "temale omane". . siis muid lahendusi eriti ei jäägi..."
(tekkis teatav konsensus sellise teema valikul, sest teised teemad ei läinud läbi oma liigse konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas vaid tema positsiooni.)
- "teistel on ka kõikvõimalikest teemadest kõrini, mida on välja pakutud, ja mis on nii TÜÜPILISED. "
- "sobib see teema meile, kuna inimesed on nii erinevad. ja kõik tahavad teha midagi endale omast."
- igaühel on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni.
tõin esile 6 staitmendit, kuid tegelikult piisaks 2st.
B: 5 põhjust, miks teha (seda) näitust
ei hakka hetkel iga põhjuse kohta kirjutada.
kuid üldiselt... kui ma proovin ette kujutada kuidas need tööd koos välja näevad... ma ei näe ühtsust. töid ühendab see kuidas näituse teema kõlab, kuid mitte sisu, meetod, suhtumine etc.
võib olla minu esialgne koostööprojekti ettekujutus oli liiga idealistlik.
mulle meeldiks koostöö juures:
- egoismist loobumine. egod ei konkureeri, ei võistle, vaid töötavad koos. sest on olemas mingi tähtsam kui positsioneerimine. on olemas idee, teema, probleem, küsimus.
- vabaduse(tavalises sõnatähenduses) piiramine on pigem eelis kui puudus. ja tglt see vabaduse piiramine ja teiste inimeste "suurte" ideedega kaasa minek ongi ju koostöö point. (no mis ma räägin.. see on ju nii ilmne)
- valmis "asi" peaks olema tõesti tervik... mitte kureeritud näitus.
3)minu põhjus(juhul kui ma osaliselt unustan seda mida kirjutasin üleval) miks teha (seda) näitust
selleks, et nagu eeldakse, "ausalt" selle küsimusele vastata, tuleb superman olla.
esiteks... kas vastates küsimusele "miks ma teen" saab üldse aus olla?
mul endal vastus tuleb jõuab kas haige psühhoanalüüsini, või siis tugeva ja ilusa staitmendi välja mõtlemiseni.
teiseks... kevadel, kui näitusetegeminse mõtte tekkis oli konkreetne idee ja meeleolu ja muidugi inimesed kellega oli mitte-lihtsalt-meeldiv koostööd teha. tundus, et asi oli seda väärt,.. et jätkata, lõpetada ja seega näidata. arvasin, et meil on midagi uut ja tähtsat öelda. -- seda "illustreerida" ma ei oska.
praegu. mul umbes 3 objektiivseid põhjusi miks ma seda teen. lisaks segased mõtted, tunned, probleemid ja sama ikka on jäänud inimeste suhtes sümpaatia. -- selle kohta ma võiks teha maali. mida valmistaks šamanistlikul-sümbolistlikul metoodil.
teiseks, kui rääkida miks ma üldiselt pean näitusetegemise aksepteeritavaks ja vajalikuks...
mul tuli välja 5 A4 lk väikse käekirjaga täidetud teksti. mis on iseenestest oluline(minu jaoks on vähemalt), aus, siiras ja väga ilus.ma ei taha seda kokku võtta ja ei näe mõttet seda pildiks tõlgendada. teksti enam-vähem otses kasutusest ma mõtlen. kuid.
4) palun. kui saate... kirjeldage seda kuidas te kujutate ette milline peaks olema näituse nagu terviku "tulem". kudas te tahaksite et ta "töötaks"?
26.10.07
Helen: 7(või 8) põhjust, miks teha (seda) näitust
Tere ka minu poolt.
Algul, kui seda teemat, mis nyyd lopuks jaigi, kuulsin motlesin kohe,
et see on vaga hea teema, aga mina sel juhul ei osale, kuna mul
lihtsalt ei olegi praegu pohjust naitust teha. Ja siis ma ytlesingi
ei. Aga istusin mina ja motlesin, et miks kunstnik yldse naitust teeb.
Oma vaikese peakesega motlesin valja, et inimesel on suur/sygav mote
inimkonnale, mida kunstnik esitab naiteks naituse vormis. Naitust
galeriis vaatab vaike hulk inimesi, kes mingit otsa pidi kunstiga ise
seotud. (Eriti kunstikriitikud tegelevad naitusel motte otsimisega.)
Ja ma joudsin otsusele, et sellest ma tahakski seda naitust teha.
Vormilt on see pilt seinal, midagi skeemi, systeemi, retsepti laadset;
kollaazhilik.
Minu mote inimkonnale: ole ise hea inimene ja sinu vorra on ka maailm
parem paik. Kui Gerda esimest korda minu motteavaldusi luges, nagi ta
siin rohutatult maailmaparanduslikku ideed. Aga mina rohutan rohkem
seda, et ole hea inimene. Hea inimese retsepti sisse kaib: armastus,
armastatus, rohkelt roomu, headust, soojust, lusti, kirge, headuse
nagemisoskust, hellust, hoolt, naeratusi, kallistusi, paikest. Marka
jaapurika tilkumist, kysivalt otsa vaatavat tihast, raagus puude volu,
(nimekiri jatkub). Marka ka teise inimese naeratust enda korval,
naerata vastu! Ja kui ta ei naerata, siis naerata sina ikkagi! Liigu
ja loo ja loksuta!
Voib-olla on kusagil ka nimekiri kunstnikest, kelle toodega on mul
otsesemad voi kaudsemad seosed. (kui ta kuskil on, siis on seal mh ka
palju EKA tudengeid)
Ja pidage meeles, janes paastab maailma!
Yhesonaga oleks minu too pilt-skeem, kus alguses oleks jutt sellest,
kuidas kunstnikul on mote teistele ja siis ma jouan selleni, et minu
mote on see, et ole hea inimene. Ma katsun tekstiga mitte vaga
liialdada ja ikka pildiline olla. Ja veel tahan ma olla siiras ja
lapselik, mitte sarkastiline-irooniline. Suures osas vahemalt....
Aga nyyd on mul veel viivuke, et kommenteerida teie motteid. (Gerda
see on loomulikult vaga hea ja suisa hadavajalik, et me yksteise
motteid kommenterime!)
Lahtun sellest, mida Gerda mulle ja teilegi kirjutas:
>liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
> nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
> piima pakist pudelisse)
> greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
> näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
> sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
> gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
> koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
> lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
> hulgast ja iseloomust)
> marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
> otsimine/paljastamine
Liina: kas inimene valab toesti piima pakist pudelisse lihtsalt
selleks, et seda teha st teebs eda selle tegemise parast? Kas saan
oigesti aru, et sa valdid vastamist kysimusele miks ja yritad kujutada
mingit voimalikult mottetut tegevust? Kui jah, siis.... nu miks mitte
lihtsalt niisama istuv inimene? hm. aga siis ta ei tee midagi... no
istumine on kaa tegevus.. natuke. Piima valab.... meenub Vermeer,
piima valav teenija.
Greetel: Yllatav kuulda su otsusest teha poore. Kirjelduse jargi kolab
nagu ilus maal. Mulle meeldib. Kuidas valjendub sinu imetlus? Kas
maalil on ka seos sellega, et see on sinu viimane esinemine naitusel?
Kui mitte, siis kas see jutt on kusagil tekstina esitet? Voi on seos
ja mina ei moista.....
Gerda: Ei saa aru miks sa seda naitust teed. Seleta palun veel.
Meenuvad tood, mis tegid joonistamise hindamiseks, mis mojusid vaga
voimsalt teiste ysna tavaliste joonistuste korval. Kuidas nad galerii
seinal mojuksid?
Marju: Ma naen seost meie ideedel, mis vahepeal tundub ohkorn ja siis
jallegi otsene. Kuidas sa seda aaret-vaartust otsid-paljastad?
fakk, ma olen nii kuradi laps ja vaike inimene. ja jalle ma ropendan.
urr. ja laps olla on ikkagi nii tore. pariselt kaa. ja onnelik olla on
kaa hea.
Ma jaan vaga suure huviga ootama teiste ideid ja teie koigi vastukaja
minu sygavale mottekesele ja minu vastukajale.
Helen
Algul, kui seda teemat, mis nyyd lopuks jaigi, kuulsin motlesin kohe,
et see on vaga hea teema, aga mina sel juhul ei osale, kuna mul
lihtsalt ei olegi praegu pohjust naitust teha. Ja siis ma ytlesingi
ei. Aga istusin mina ja motlesin, et miks kunstnik yldse naitust teeb.
Oma vaikese peakesega motlesin valja, et inimesel on suur/sygav mote
inimkonnale, mida kunstnik esitab naiteks naituse vormis. Naitust
galeriis vaatab vaike hulk inimesi, kes mingit otsa pidi kunstiga ise
seotud. (Eriti kunstikriitikud tegelevad naitusel motte otsimisega.)
Ja ma joudsin otsusele, et sellest ma tahakski seda naitust teha.
Vormilt on see pilt seinal, midagi skeemi, systeemi, retsepti laadset;
kollaazhilik.
Minu mote inimkonnale: ole ise hea inimene ja sinu vorra on ka maailm
parem paik. Kui Gerda esimest korda minu motteavaldusi luges, nagi ta
siin rohutatult maailmaparanduslikku ideed. Aga mina rohutan rohkem
seda, et ole hea inimene. Hea inimese retsepti sisse kaib: armastus,
armastatus, rohkelt roomu, headust, soojust, lusti, kirge, headuse
nagemisoskust, hellust, hoolt, naeratusi, kallistusi, paikest. Marka
jaapurika tilkumist, kysivalt otsa vaatavat tihast, raagus puude volu,
(nimekiri jatkub). Marka ka teise inimese naeratust enda korval,
naerata vastu! Ja kui ta ei naerata, siis naerata sina ikkagi! Liigu
ja loo ja loksuta!
Voib-olla on kusagil ka nimekiri kunstnikest, kelle toodega on mul
otsesemad voi kaudsemad seosed. (kui ta kuskil on, siis on seal mh ka
palju EKA tudengeid)
Ja pidage meeles, janes paastab maailma!
Yhesonaga oleks minu too pilt-skeem, kus alguses oleks jutt sellest,
kuidas kunstnikul on mote teistele ja siis ma jouan selleni, et minu
mote on see, et ole hea inimene. Ma katsun tekstiga mitte vaga
liialdada ja ikka pildiline olla. Ja veel tahan ma olla siiras ja
lapselik, mitte sarkastiline-irooniline. Suures osas vahemalt....
Aga nyyd on mul veel viivuke, et kommenteerida teie motteid. (Gerda
see on loomulikult vaga hea ja suisa hadavajalik, et me yksteise
motteid kommenterime!)
Lahtun sellest, mida Gerda mulle ja teilegi kirjutas:
>liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
> nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
> piima pakist pudelisse)
> greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
> näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
> sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
> gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
> koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
> lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
> hulgast ja iseloomust)
> marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
> otsimine/paljastamine
Liina: kas inimene valab toesti piima pakist pudelisse lihtsalt
selleks, et seda teha st teebs eda selle tegemise parast? Kas saan
oigesti aru, et sa valdid vastamist kysimusele miks ja yritad kujutada
mingit voimalikult mottetut tegevust? Kui jah, siis.... nu miks mitte
lihtsalt niisama istuv inimene? hm. aga siis ta ei tee midagi... no
istumine on kaa tegevus.. natuke. Piima valab.... meenub Vermeer,
piima valav teenija.
Greetel: Yllatav kuulda su otsusest teha poore. Kirjelduse jargi kolab
nagu ilus maal. Mulle meeldib. Kuidas valjendub sinu imetlus? Kas
maalil on ka seos sellega, et see on sinu viimane esinemine naitusel?
Kui mitte, siis kas see jutt on kusagil tekstina esitet? Voi on seos
ja mina ei moista.....
Gerda: Ei saa aru miks sa seda naitust teed. Seleta palun veel.
Meenuvad tood, mis tegid joonistamise hindamiseks, mis mojusid vaga
voimsalt teiste ysna tavaliste joonistuste korval. Kuidas nad galerii
seinal mojuksid?
Marju: Ma naen seost meie ideedel, mis vahepeal tundub ohkorn ja siis
jallegi otsene. Kuidas sa seda aaret-vaartust otsid-paljastad?
fakk, ma olen nii kuradi laps ja vaike inimene. ja jalle ma ropendan.
urr. ja laps olla on ikkagi nii tore. pariselt kaa. ja onnelik olla on
kaa hea.
Ma jaan vaga suure huviga ootama teiste ideid ja teie koigi vastukaja
minu sygavale mottekesele ja minu vastukajale.
Helen
19.10.07
Gerda: 7(või 8) põhjust, miks teha (seda) näitust
tere lugupeetud daamid ja härrad.
I
enamus, st aktiivsem tuumik meie hajusast seltskonnast otsustas praeguse
seisuga nii, et näituse teema ja nimi on "7 põhjust, miks teha näitust".
miks seitse? kui liina siib ka osaleb, siis kaheksa, aga põhimõtteliselt
on praegu 7 kindlat osavõtjat. st tekkis teatav konsensus sellise teema
valikul, sest teised teemad(neidki oli mitu) ei läinud läbi oma liigse
konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas
vaid tema positsiooni. anna ei ole veel oma jah-sõna öelnud, sest ta ei
ole kahjuks viimastele meilidele vastanud. aga igatahes ta teab, et see
teema oli otsustamisel.
ideest siis. igaüks on nüüd võtnud endale ülesande(v.a. kaido ja liina,
kes tahtsid, et neile antaks ülesanne) põhjendada, miks ta seda näitust
teeb, läbi kunsti. teemavalik on osalt just selline, kuna mitu grupiliiget
ei saagi täpselt aru, miks nad seda näitust teevad ja see on võimalus
iseendalegi konstruktiivsemalt põhjendada, sest ometi nad ju osalevad.
näiteks greetel tahab üldse minna varsti üle teisele tegevusalale ja peab
seda näitust oma nii-öelda lõpetamise aktiks. teiseks sobib see teema
meile, kuna inimesed on nii erinevad, isegi väga erinevad ja
kunstnikupositsioonid(lahe sõna) on veel erinevamad. ja kõik tahavad teha
midagi endale omast, nagu ma olen aru saanud, ja nii on osutunud
mõeldamatuks, et keegi vägivaldselt midagi konkreetset peale surub. on
tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, kas see
on tekkinud mõne isiku liigsest organiseerimisvajadusest või veel hullem,
karjerismist?! seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne, igaühel
on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda
näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni(jälle see sõna) ja nt
minu arust on vaja oma positsioonist aru saada. esimene asi oleks
tutvustada suurele ringile oma põhjust. formuleerida see selgelt.
ma arvan et on oluline, et tööde valmimisprotsessi jooksul me ikkagi
kohtuksime ja räägiksime, miks, kuidas, mis... ehk toimuksid kriitilised
arutelud, et toimiks tagasiside ja need asjad. see on ju ühisprojekti
puhul ka loogiline ja väga hea asi, eksju? näiteks eile me juba
minikoosolekul rääkisime(mina, greetel, liina r) oma konkreetsetest
ideedest ja nende teostamisest ja sellestki oli mulle abi.aga üsna suur
vaidlemine oli.
kindlatest osavõtjatest ja põhjustest on teada hetkel nii palju:
liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
piima pakist pudelisse)
greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
hulgast ja iseloomust)
marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
otsimine/paljastamine
veronika-
anna-
kaido-
II
liina s, kas sa tahaksid osaleda, mis sa ideest arvad?
ja kaido, sa lubasid osaleda, loodan, et oled otsuses kindel
(ma arvan et teie osavõtt ja põhjuste avaldamine tekitab suurema
diversiteedi, paratamatult, ja annab sisu juurde, ja me ootame teid kampa)
ja ootame kõigilt kõigile tagasisidet.
kõike ilusat!
gerda
I
enamus, st aktiivsem tuumik meie hajusast seltskonnast otsustas praeguse
seisuga nii, et näituse teema ja nimi on "7 põhjust, miks teha näitust".
miks seitse? kui liina siib ka osaleb, siis kaheksa, aga põhimõtteliselt
on praegu 7 kindlat osavõtjat. st tekkis teatav konsensus sellise teema
valikul, sest teised teemad(neidki oli mitu) ei läinud läbi oma liigse
konkreetsuse tõttu, mis oli omane ühele või teisele persoonile ja kajastas
vaid tema positsiooni. anna ei ole veel oma jah-sõna öelnud, sest ta ei
ole kahjuks viimastele meilidele vastanud. aga igatahes ta teab, et see
teema oli otsustamisel.
ideest siis. igaüks on nüüd võtnud endale ülesande(v.a. kaido ja liina,
kes tahtsid, et neile antaks ülesanne) põhjendada, miks ta seda näitust
teeb, läbi kunsti. teemavalik on osalt just selline, kuna mitu grupiliiget
ei saagi täpselt aru, miks nad seda näitust teevad ja see on võimalus
iseendalegi konstruktiivsemalt põhjendada, sest ometi nad ju osalevad.
näiteks greetel tahab üldse minna varsti üle teisele tegevusalale ja peab
seda näitust oma nii-öelda lõpetamise aktiks. teiseks sobib see teema
meile, kuna inimesed on nii erinevad, isegi väga erinevad ja
kunstnikupositsioonid(lahe sõna) on veel erinevamad. ja kõik tahavad teha
midagi endale omast, nagu ma olen aru saanud, ja nii on osutunud
mõeldamatuks, et keegi vägivaldselt midagi konkreetset peale surub. on
tekkinud küsimus: miks pagana pärast me üldse seda näitust teeme, kas see
on tekkinud mõne isiku liigsest organiseerimisvajadusest või veel hullem,
karjerismist?! seega teema on aus, isiklik, meie jaoks aktuaalne, igaühel
on vabadust nii palju, et ta vastab oma tööga küsimusele, miks ta seda
näitust teeb. siis põhjendataksegi oma positsiooni(jälle see sõna) ja nt
minu arust on vaja oma positsioonist aru saada. esimene asi oleks
tutvustada suurele ringile oma põhjust. formuleerida see selgelt.
ma arvan et on oluline, et tööde valmimisprotsessi jooksul me ikkagi
kohtuksime ja räägiksime, miks, kuidas, mis... ehk toimuksid kriitilised
arutelud, et toimiks tagasiside ja need asjad. see on ju ühisprojekti
puhul ka loogiline ja väga hea asi, eksju? näiteks eile me juba
minikoosolekul rääkisime(mina, greetel, liina r) oma konkreetsetest
ideedest ja nende teostamisest ja sellestki oli mulle abi.aga üsna suur
vaidlemine oli.
kindlatest osavõtjatest ja põhjustest on teada hetkel nii palju:
liina r- põhjus: tegemine tegemise pärast, ei mingi ülla eesmärgi
nimel(teostub umbes sama tekstiga plakatliku maalina, kus tüdruk valab
piima pakist pudelisse)
greetel- põhjus: teha enne kunstiga lõpetamist veel üks asi/projekt/töö,
näitus on lõpetamise akt ja suundumine ajalooteadusesse(imetlus
sõjaväemundris naise vastu, kes imetab last(maal))
gerda- põhjus: järjepidevus ja järjekindlus lapsepõlvest saati(üritan
koguda kokku suure hulga portreid oma pereliikmetest, mida olen
lapsepõlvest saati vorpinud teha, konkreetne teostus lähtub materjali
hulgast ja iseloomust)
marju- põhjus: filosoofilises mõttes inimese sees oleva aarde või väärtuse
otsimine/paljastamine
veronika-
anna-
kaido-
II
liina s, kas sa tahaksid osaleda, mis sa ideest arvad?
ja kaido, sa lubasid osaleda, loodan, et oled otsuses kindel
(ma arvan et teie osavõtt ja põhjuste avaldamine tekitab suurema
diversiteedi, paratamatult, ja annab sisu juurde, ja me ootame teid kampa)
ja ootame kõigilt kõigile tagasisidet.
kõike ilusat!
gerda
17.10.07
Marju: näitus
ma lisan attachmentina oma mõtte, seoses näitusega.
gerda pliis edasta ka teistele, teil vist on täna koosolek!?
ok
ootan järelkaja
attachment:
„ 8 põhjust, miks teha näitust. „
Põhjus:
Järgnev pole mingi ametlik kontseptsioon, vaid spontaanne lühipõhjendus mu ambitsioonide olemasolu õigustuseks. Kõik see on põjustatud mingi teatava esteetika- vaimse või materiaalse- olemasolust, see on vajadus näha midagi ilusat ja näidata midagi ilusat, see võib olla pakendatud ükskõik kuidas: rämeintellektuaalkontseptuaalselt või emotsionaalselt või ... eksisteerib selline sõna nagu agalma, mis tähendab inimese sees olevat aaret või väärtust. Ma ei viitsi keerutada, usun, et kunst on üks võimalus selle otsimiseks/ paljastamiseks, igatahes on see motivatsioon eksisteerimiseks, kui mitte midagi rohkemat.
Tõenäoliselt tuleb minu poolt näitusele üks video, pluss seeria väikeseformaadilisi joonistusi/ maale, mis on sisuliselt seotud videoga, maksimaalse õnnestumise korral peaksid nad toimima kuigivõrd interaktiivselt.
Marju
Ps. Kuna nagu näitus ikka väga tõenäoliselt toimub, siis ette mõeldes tahan öelda, et olen kategooriliselt selle vastu, et mingi väljaspoolt isik koostab pressiteksti, et me peaks ikka ise hakkama saama sellega ja miks mitte isegi nii, et igaüks kirjutab ühe lause ja siis miksime selle kokku, mingi loll targutus ajab lihtsalt segadusse, nii meid kui kõiki teisi, kes peaksid seda näitust kunagi külastama.
gerda pliis edasta ka teistele, teil vist on täna koosolek!?
ok
ootan järelkaja
attachment:
„ 8 põhjust, miks teha näitust. „
Põhjus:
Järgnev pole mingi ametlik kontseptsioon, vaid spontaanne lühipõhjendus mu ambitsioonide olemasolu õigustuseks. Kõik see on põjustatud mingi teatava esteetika- vaimse või materiaalse- olemasolust, see on vajadus näha midagi ilusat ja näidata midagi ilusat, see võib olla pakendatud ükskõik kuidas: rämeintellektuaalkontseptuaalselt või emotsionaalselt või ... eksisteerib selline sõna nagu agalma, mis tähendab inimese sees olevat aaret või väärtust. Ma ei viitsi keerutada, usun, et kunst on üks võimalus selle otsimiseks/ paljastamiseks, igatahes on see motivatsioon eksisteerimiseks, kui mitte midagi rohkemat.
Tõenäoliselt tuleb minu poolt näitusele üks video, pluss seeria väikeseformaadilisi joonistusi/ maale, mis on sisuliselt seotud videoga, maksimaalse õnnestumise korral peaksid nad toimima kuigivõrd interaktiivselt.
Marju
Ps. Kuna nagu näitus ikka väga tõenäoliselt toimub, siis ette mõeldes tahan öelda, et olen kategooriliselt selle vastu, et mingi väljaspoolt isik koostab pressiteksti, et me peaks ikka ise hakkama saama sellega ja miks mitte isegi nii, et igaüks kirjutab ühe lause ja siis miksime selle kokku, mingi loll targutus ajab lihtsalt segadusse, nii meid kui kõiki teisi, kes peaksid seda näitust kunagi külastama.
09.10.07
Anna: kirjeldus (abstraktne kunst)
lahe. "meil" on vägev vihm... sügis. aga selline ilm mulle praegu sobib väga. melankooliline ilm soodustab minu melankooliat.
workshop'ist... lahe. selline totaalne arusaamatus on reeglina positiivselt väljakutsuv. et kas saad aru et oled haritu loll.. ja hakkad lugema palju või saad aru, et oled elav kaine inimene selge maailmavaatega... ja hakkad oma teemad vastupanuks rohkem arendama.
on ju nii.
elagu dogmaatiline fatalism!
+++
minu "abstrakne" idee on inspireeritud Cornelius Cardew'i teosega "Paragraph 7 of The Great Learning".
kirjeldus:
there is a piece of text, which is divided into 24 phrases(e. 3 words in length).
there is 20 singers.
all singers use exactly the same instructions. they are asked to sing each line of the text for length of a breath, and on one note.
the singers start together at a signal, and each singer chooses a note for the first line, staying on it until the on of the line.
the singer then moves on the next line, choosing a new note. following the rule: "choose the note that you can hear being sung by a colleague. do not sing sing the same note on 2 consecutive lines. each singer progresses through the text at his own speed."
because performances are often in a position to choose between a wide selection of notes, their own cultural histories and predictions will be an important factor in which "strains" of the stock they choose to reinforce .
the dynamic of the system is its interaction with the environment, psyhological and cultural climate surrounding the performance.
nii... muidugi lalma me ei hakka..)
aga näiteks... kui asendada noot kujuga...
nii et igaüks alustab oma konkreetse kujundiga... ja siis järgnevad "joonistused" on dikteeritud teiste inimeste ehk naabrite kujunditega. värvid ja suurused oleksid oma "maitse" a la cultural history valikul.
++++++
ma ei tea... uff... hommikul mõtte tundus super äge olema... praegu mu pea töötab halvasti.. ja tundub et kõik on liiga keeruline.
ja lisaks abstraktne kunst on minu jaoks liiga arusaamatu asi (ha.. ja see ongi põhjus miks antud projeki raames ta mind huvitab)
mis arvate?
anna
workshop'ist... lahe. selline totaalne arusaamatus on reeglina positiivselt väljakutsuv. et kas saad aru et oled haritu loll.. ja hakkad lugema palju või saad aru, et oled elav kaine inimene selge maailmavaatega... ja hakkad oma teemad vastupanuks rohkem arendama.
on ju nii.
elagu dogmaatiline fatalism!
+++
minu "abstrakne" idee on inspireeritud Cornelius Cardew'i teosega "Paragraph 7 of The Great Learning".
kirjeldus:
there is a piece of text, which is divided into 24 phrases(e. 3 words in length).
there is 20 singers.
all singers use exactly the same instructions. they are asked to sing each line of the text for length of a breath, and on one note.
the singers start together at a signal, and each singer chooses a note for the first line, staying on it until the on of the line.
the singer then moves on the next line, choosing a new note. following the rule: "choose the note that you can hear being sung by a colleague. do not sing sing the same note on 2 consecutive lines. each singer progresses through the text at his own speed."
because performances are often in a position to choose between a wide selection of notes, their own cultural histories and predictions will be an important factor in which "strains" of the stock they choose to reinforce .
the dynamic of the system is its interaction with the environment, psyhological and cultural climate surrounding the performance.
nii... muidugi lalma me ei hakka..)
aga näiteks... kui asendada noot kujuga...
nii et igaüks alustab oma konkreetse kujundiga... ja siis järgnevad "joonistused" on dikteeritud teiste inimeste ehk naabrite kujunditega. värvid ja suurused oleksid oma "maitse" a la cultural history valikul.
++++++
ma ei tea... uff... hommikul mõtte tundus super äge olema... praegu mu pea töötab halvasti.. ja tundub et kõik on liiga keeruline.
ja lisaks abstraktne kunst on minu jaoks liiga arusaamatu asi (ha.. ja see ongi põhjus miks antud projeki raames ta mind huvitab)
mis arvate?
anna
oh sa raisk
mul tekkis mõtte... või soov. või mis iganes
mul on kõrini rõhutatud intellektuaalsusest ja irooniast iroonia nimel liskas veel siis kui kontekst *diskursus* on kitasas.
vot
teeme abstarktset kunsti!
maalime/joonistame seinte peale
mul on ka mingi ettepanek joonistamis süsteemi kohta. aga kuna hetkel olen raamatukogus ja inimesed ootavad ja klaviatuur tappab oma müraga.. võin pikkemalt kirjeldada õhtul...
mis te arvate?
süstematiseeritud kollektiivne abstraktne kunst... kõlab ju hästi
anna
mul on kõrini rõhutatud intellektuaalsusest ja irooniast iroonia nimel liskas veel siis kui kontekst *diskursus* on kitasas.
vot
teeme abstarktset kunsti!
maalime/joonistame seinte peale
mul on ka mingi ettepanek joonistamis süsteemi kohta. aga kuna hetkel olen raamatukogus ja inimesed ootavad ja klaviatuur tappab oma müraga.. võin pikkemalt kirjeldada õhtul...
mis te arvate?
süstematiseeritud kollektiivne abstraktne kunst... kõlab ju hästi
anna
05.10.07
tsau inimesed,
et viimane idee nagu ma saan aru on artiklivärk eks, ma muidu praegu mõtlesin selle peale, et mis võiks olla see ühine SUUREM põhjus, et igal juhul on meie kõige suurem mure praegu, MIKS TEHA NÄITUST ? eks? et see võikski olla!
igaüks mõtleb välja oma põhjuse ja kui näituse pealkirjaks panna näiteks ,olenevalt palju meid osaleb, a la "8 põhjust miks teha näitust ", siis võivad kõik teha ,mida iganes, aga ühine mure oleks vähemalt suur ja oluline ja igaüks saaks tegelda oma isikliku identiteediga , mis anyways on niikuinii kõige huvitavam.
et ma ei tea ,mis te arvate ja mida arvavad liina s. ja kaido ole, hmm (võibolla neile kui rohkemate kogemustega inimestele pole see enam nii suur küsimus, but...? )
kirjutage, mis mõtlete, hullult loll, et ma live' s diskussioonist osa võtta ei saa...
grüssgott,
marju
et viimane idee nagu ma saan aru on artiklivärk eks, ma muidu praegu mõtlesin selle peale, et mis võiks olla see ühine SUUREM põhjus, et igal juhul on meie kõige suurem mure praegu, MIKS TEHA NÄITUST ? eks? et see võikski olla!
igaüks mõtleb välja oma põhjuse ja kui näituse pealkirjaks panna näiteks ,olenevalt palju meid osaleb, a la "8 põhjust miks teha näitust ", siis võivad kõik teha ,mida iganes, aga ühine mure oleks vähemalt suur ja oluline ja igaüks saaks tegelda oma isikliku identiteediga , mis anyways on niikuinii kõige huvitavam.
et ma ei tea ,mis te arvate ja mida arvavad liina s. ja kaido ole, hmm (võibolla neile kui rohkemate kogemustega inimestele pole see enam nii suur küsimus, but...? )
kirjutage, mis mõtlete, hullult loll, et ma live' s diskussioonist osa võtta ei saa...
grüssgott,
marju
Tellimine:
Postitused (Atom)