tere,
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
Sellepärast on mul on idee, et need teie arutlused peaks kuidagi
jäädvustama. Siis kui teil on töö vorm ja sisu selge, võiks selle
peale mõelda, et mis nende emailidega peale hakata. Kas vihiku vormis
vms.
kõige paremat,
liina s
9 kommentaari:
tere,
see mõte, et mailid köita vms, igatahes, mida Liina s. mainis ..., ma arvan ka, et võiks seda teha. kas köita või välja prindituna kuhugi paigutada? mitte korralikult seinale, arvan. Aga samas köites saaks neid ajalises järjekorras lugeda. kui oluline see on ?
kui vihikuna, siis ikkagi oleks mõistlik järjestada ajaliselt, et kujunemisprotsess oleks loetav ?
teine variant võiks olla pikk voldik näiteks. (see mõte meeldib mulle enim hetkel )kuidas seda tehniliselt teostada, oleks küsimus. lasta trükkida voldik ? kallis?
näiteks eksponeerida järmiselt: esimene lehekülg kinnitada seinale ja ülejäänud sellest voldikust langeks vabalt . sel juhul peaks olema need mailid trükitud ka kõvemale paberile. (gerda, paberi kulud peaks ka kandma taotlusesse igaks juhuks juba)
# see mailikogu oleks ka siis meie näituse kokkuvõttev liin. et paneks ajalises järjestuses kõik kirjad kuni viimaseni ja kui oletame, et näituse külastaja uurib seda tekstimaterjali viimasena, siis juhul ,kui ta lõppu jõuab, saab ta päris korraliku ülevaate, millega me tegelenud oleme, kaasaarvatud tehnilised ja organisatoorsed küsimused ja põhimõtteliselt jõuab selle konkreetse (voldikuni), mida ta parasjagu uurib\ käes hoiab. kui ta seda alguses loeb, siis toimuks mõtteareng vastupidiselt. et voldik oleks eksponeeritud sissekäigu\ väljakäigu juures.
e-mailide kogu tekitaks nn reaalse näitusekontsepti , mis põhjendaks siiski lõpuks meie ÜHISnäituse tegemise vajadust ja eristaks seda suvalisest grupinäitusest ( a la organiseeritud suur teemanäitus, või müüginäitus või " kolme sõbra ühisnäitus"....)
m.
Tere veel
unustasin ennist ütlemast, et see kirjavahetuse eksponeerimine meeldib ka minule. Isegi kui keegi vaatajaist ei viitsiks seda põhjalikult� ette võtta (arvan, et 99% viskab siia-sinna pilgu peale aga peaaegu keegi ei hakka süstemaatiliselt seda kõike läbi lugema) on taoline autentne dokumentalistika alati hea tasand, mis ettevõtmist omal moel kindlustab. Ta on EHTNE!
Kuidas teda just eksponeerida mul ideed puuduvad. Eraldi paremat paberit poleks vaja ponnistada, tavaline printeri oma on just see õige. Mida laialilaotatumalt lehed panna, seda rohkem kindlasti loetakse ma arvan. Midagi tõsta ja eraldi sirvida viitsitakse tõenäoliselt vähem. Nii et kui soovime, et võimalikult paljud oma silmad sealt üle laseksid, siis peaks olema kõik seinal kronoloogilises järjekorras ja heal kõrgusel. Ohverdada üks sein/osa seinast kas ukse kõrval või vastupidi, all keldris päris lõpus? Kuigi seal on videod ja pime võib tekitada intiimse kohtvalguse kuhugi nurga taha?
Kena weekendi� kõigile.�
Kaido
tere,
see mõte, et mailid köita vms, igatahes, mida Liina s. mainis ..., ma arvan ka, et võiks seda teha. kas köita või välja prindituna kuhugi paigutada? mitte korralikult seinale, arvan. Aga samas köites saaks neid ajalises järjekorras lugeda. kui oluline see on ?
kui vihikuna, siis ikkagi oleks mõistlik järjestada ajaliselt, et kujunemisprotsess oleks loetav ?
teine variant võiks olla pikk voldik näiteks. (see mõte meeldib mulle enim hetkel )kuidas seda tehniliselt teostada, oleks küsimus. lasta trükkida voldik ? kallis?
näiteks eksponeerida järmiselt: esimene lehekülg kinnitada seinale ja ülejäänud sellest voldikust langeks vabalt . sel juhul peaks olema need mailid trükitud ka kõvemale paberile. (gerda, paberi kulud peaks ka kandma taotlusesse igaks juhuks juba)
# see mailikogu oleks ka siis meie näituse kokkuvõttev liin. et paneks ajalises järjestuses kõik kirjad kuni viimaseni ja kui oletame, et näituse külastaja uurib seda tekstimaterjali viimasena, siis juhul ,kui ta lõppu jõuab, saab ta päris korraliku ülevaate, millega me tegelenud oleme, kaasaarvatud tehnilised ja organisatoorsed küsimused ja põhimõtteliselt jõuab selle konkreetse (voldikuni), mida ta parasjagu uurib\ käes hoiab. kui ta seda alguses loeb, siis toimuks mõtteareng vastupidiselt. et voldik oleks eksponeeritud sissekäigu\ väljakäigu juures.
e-mailide kogu tekitaks nn reaalse näitusekontsepti , mis põhjendaks siiski lõpuks meie ÜHISnäituse tegemise vajadust ja eristaks seda suvalisest grupinäitusest ( a la organiseeritud suur teemanäitus, või müüginäitus või " kolme sõbra ühisnäitus"....)
m.
tere
olin mitu päeva väga väsinud, reede õhtu on iseenesest natuke pingeid
hajutav, nii et hea. ja ma jätkaks järjepidevust kirjutades.
lugesin, mis liina siib arvas meie kirjavahetuse kohta. oleks tore küll,
kui see oleks "olemas", jääks alles: internet on virtuaalsus ja seda
peaaegu polegi. ja ausõna, kirjasõnas üksteise mõtete arutamine ja kaasa
mõtlemine mõjub otse ja paneb vere käima, aga paneb ka aju päris mõnusalt
tööle. see protsess on tõhus, tekitab sellise tihke tunde, et on, mida
hammustada. vihiku vormis oleks lahe, iseasi, kas keegi tahab lugeda ka:
siis peaks vist olema meeldiva väljanägemisega ka, väheke kujundatud ja
korralikult köidetud, ja neid peaks olema nii, et neid saaks ehk näituselt
kaasa võtta? ma arvan et meil on neid kirju tegelikult nii palju, et see
ei tule mitte kõige õhem vihik. ja näituseni on veel aega ka ju. hiljem -
äkki peaks välja valima ainult konkreetsed kommentaarid...või tegema mõne
muu valiku. liiga palju subjektiivset müra pole ka teistele inimestele
vaja.
aga äkki kellelegi ei meeldi et teda sel viisil eksponeeritakse? avaldage
arvamust
gerda
tere
vabandust ma kirjutasin nii kaua et vahepeal oli palju uusi kirju tulnud.
pean ütlema, et mulle väga ei meeldi ühe lehe kaupa eksponeerimine seinal.
minu jaoks on püstijalu lugemine piinav.
eksponeeritud voldik meeldib rohkem.
veel rohkem meeldib mulle vihik-raamat, sest seda saab koju kaasa võtta ja
rahulikult lugeda. selles on siis suurem mõte, kui läbikäimine ja
ülevaatamine. lugemine on teine asi kui läbivaatamine. fakt, et me palju
arutame, ei ole ju nii tähtis, kui see, mida me arutasime ja kuhu me
jõudsime, kui suuname pilgud tulevikku:P galeriis eksponeerimine oleks
rohkem nagu fakt. dokument, et me kirjutasime nii-ja-nii palju, sest keegi
jaksa nagunii sisuga väga tutvuda. mind isegi häirib, kui on eksponeeritud
palju teksti. teksti jaoks on raamatud-kataloogid. mina arvan nii. ning
vihikuid saab ka eksponeerida.
siis veel, minu isiklik suhe koopiapaberisse...et see samuti tekitab minus
ebameeldivust ja see on kuidagi ülekasutatud kõikjal kui dokumentaalsuse
sümbol. materjalikasutuses võiks mingeid variatsioone teha. lihtsalt
igalpool on need A4!!!vabandust:P ma lihtsalt tõukun a4-dest varsti.
aga mulle meeldis marju tähelepanek, et voldik on jah nagu viimane asi,
milleni me teostuslikult jõuame ja selles mõttes on meie näitus selle
külastaja jaoks, kes tutvub kõige pakutuga, nagu väike epopöa, mille
olevikus, raamatu lõpus, tuleviku alguses ta ise seisab. päris
suurejooneline mõte. mis on ilus ja hea! peaaegu muinasjutuline. mul on
nii hea meel praegu et me seda teeme. (kohe tulen reaalsusse tagasi)
gerda
Jah, maile jäädvustamise mqtte mulle samuti meeldib. Loogika.
eile mqtlesin, et peaks ise mingit e-mailimiskonstitutsiooni vastu võtma. Hakkas tundma, et mul on tekkinud vastutusega probleeme, kui kirjutan. Aga..
Vahepeal jooksis mqtte, et loogilisem ja mugavam oleks, kui meie arutelud jookseks mingis wiki-foorumis.
‘akki teeks account’I n’aiteks myspace’is. paneks sinna vanad mailid ja edaspidi hakkaks seal arutlema?
Mul ei ole midagi vastu teksti v’aljatrykkimisest, kuid ‘akki interraktiivseset lehekylg on parem?
hakkab lugema seda usun, et samapalju huvilisi(infot kaob samapalju), kuid sellest saaks midagi rohkem v'alkja kasvata. n'aiteks,vaataja saaks veel omaette midagi lisada .(kui me seda tahame. Ja kui “moraalsus” ei kannata)) ~ saaks teisi pqhjusi k'atte..
n’aitusel vqiks seda veebisaiti tutvustada.
Mis arvate?
anna
teeks tõesti selle meie neti accounti
, äkki saaks näitusele mingi arvuti organiseerida ja seadistada nii, et ainult vastavale websiteile saaks minna (myspace,wiki foorum, etc.)
kui need meilid oleks netis, siis võibolla segaks vähem ka see nn gerda mainitud personaalne müra ja vaataja saaks vabalt lugeda, mis teda huvitab (saakas ka vihikut või voldikut tegelt...) , kuid arvutis ja neti vormis oleks see tegevus loomulikum ning enesestmõistetav ja äkki isegi haaravam (rohkem kontekstis), vähemalt isikutele ,kes oskavad arvutiga ümber käia ning kasutavad seda. enamik siiski arvatavasti.
päris äge, kui külastajatel oleks võimalus ka kommenteerida- ÜHISnäituse profiil koguks plusse igatahes!
ja siis oleks ka ühtlasi meie leht promotud.
*see anna mõte meeldib. parem kui mailide väljatrükk mis iganes vormis.....
marju
kommenteerimise variant on tõesti äge, iseasi, kas see on tagantjärgi
vajalik. hea oleks, kui näituse ajal meie arutelu jätkuks ja see oleks
näitusel arvutis. (minu pragmaatiline mina ütleb et siis meil on vaja
arvutit ka veel...jestas :P )
kuid ütlen vaid seda, mis on minu praktika: et kui ma tahan pikemalt üldse
midagi lugeda(artiklit vms) siis ma prindin selle välja. pikemad ja
järgimõtlemist vajavad meilid ka vahel. ma ei suuda pikki tekste lugeda ka
ekraanilt, mind häirib arvuti kui objekt. nojah, ma ütlen et lihtsalt mina
isiklikult loen kõige meelsamini - ükskõik siis mida - paberilt kaante
vahelt. olen konservatiivne!
minu arvates ka internet on tapvalt personaalmüra täis...kõik
blogid...veab, kui keegi kellegi blogi üldse loeb, pigem on see "oma
rõõmuks" vist, ehkki kujutletakse suurt publikut.
eks see mailihunnik ole ka meil oma rõõmuks. tõendamaks protsessi ja
hiljem taasavastamiseks. väga ei kujuta ette, kes tahaks tegelikult
süübida ühe näituse tegemise ülipisiasjadesse. päris kreisi tegelt. aga
see et dokumendid nendest on nähtavalt olemas paksu patakana, on ka
omaette saavutus.
aa võib-olla jah kui avada netileht juba nüüd, oleks mõttekam kohe
avalikustada kõik ja promoda seda lehte ja seega ka näitust ette juba.
saaks artishokki saata näiteks lingi ja mujale ehk
veel...kunstiinimestele. ikka tuhnitakse internetis mingitel kindlatel
saitidel. kes hoiab silma juba enne peal, sellel võib olla põnev ka
näitusele tulla vaatama. kui kedagi huvitab. aga pakume võimaluse.
kommenteerimine kindlasti liiga hulluks ei lähe. okei nüüd mulle meeldib
see idee! kõike korraga lugeda on raske, aga järk-järgult arengut jälgida
on blog. lõpuks meil tulebki virtuaalprojekt...siiski loodan et mitte:P
aga võib-olla see on liiga vastutusrikas ja liiga enesepromo, mis läheb
kurjaks kätte??avaldage arvamust
gerda
Olen loomulikult nõus ka kõigi blogide ja muude internetipõhiste kroonikatega kui suudate nende tehnilise poole tagada. Muuseas, üks arvuti on mul täiesti olemas, mida saaks galeriisse üles panna. Lasime ühe enam-vähem eksemplari kokku panna, et oma Gorilla projekti videosid Kaunases näidata ja eks ta kõlbab muukski. Seisab mul ateljees ja usun, et kolleegid ei keela teda näitusel kasutamast.
Üldfilosoofilise kommentaarina meilide eksponeerimise ja/või avatud suhtluskeskkonna loomise kohta ütleksin optimistlikult niipalju, et tegelikult tehakse igasuguse (hea)näituse ettevalmistamisel reeglina oluliselt rohkem kui seda hiljem publiku poolt ära tarvitada suudetakse.� Tahan öelda, et me võime ju mõelda, et� ega eriti ei loeta või kommenteerita, olgu siis tekstid seinal, raamatus või netis (olen ju ise veel vist kõige skeptilisem) aga seda ongi vaja eelkõige meile endile. Et kõik oleks ideaalilähedane st. et oleks võimalik minna ka teistel edasi kui peaks soovijaid leiduma. Ja mõni fanatt on alati. Sama on kõige tavalisema näitusegagi. Sa panustad sinna kõik, mida hetkel suudad ja sellega võrreldes külastab seda alati nii liiga vähe rahvast kui see vähenegi omakorda võtab pakutavat liiga kergelt.Vähemalt autori arvates. Ja ainult mõned üksikud viitsivad asjaga veidi rohkem kaasa minna.� Ja mis siis.� Teeme näituse ideaalsele publikule.
Edu
P.S. Mingil hetkel peaks maha istuma ja hakkama konkreetse kujunduse/paigutuse peale ka mõtlema. Ja pressiteksti välja mõtlema (formaadi vähemalt). Kujunduseks on vist hea kui vähemalt osad välismaalased on ka koju jõudnud. Pärast jõule või kohe uue aasta alul?
Kaido
Postita kommentaar