kõigepealt oma projektist:
mu põhjus kõlab nii:
"teen näitust selleks, et pärast mitte küsida milleks mina olen tehtud."
minu kahtlused kunsti-ja mitte ainult- suhtes mulle praegu meeldivad.
vahest kahtlused on palju ilusamad kui kindlus ja karm power mis neid maha paneb. (nagu kõik me teme sageli kunstnikute ideed ja seletused, mis jäävad kunstiteose taga on palju ilusamad kui kunstiteos ise)
jah, ma väidaks pigem, et idee on oluline mitte kunstiteose taga, vaid kunstiteose sees. maailmas kõikide asjade taga on mittu ideid. kunstis peaks olema midagi rihkem kui.
ma tahaks küll võimalikult otseselt ja autoritaarselt vaataja peale oma ideed suruda. ma oletaks lisaks, et praegu vaataja just seda tahab ja nõuab.
visuaalselt tuleb välja et mu töö on ülianonüümne. teksti ma kavatsen otseselt seina peale trükitähedkleepida. maali peal tuleb maalitud tekst.
nii.. siis.. sisuliselt peaks olema vastupidi.
nimu töö peab inimlikult rääkima üldistest kunstnikuprobleemidest.
maali peal tuleb silt "cannot display the picture." järelikult, oma maaliga ma järjekindlalt eskeipin küsimustele vastamisest.
tõesti vahest kahtlused hakavad absurdsed olema. ja küsimus "miks?" hakkab mõjuma nagu aju- ja egoparasiit.
kuid hetkel ma tõesti ei põe, et mul on olemas palju neid lahtiseid olulisi küsimusi.
lõppkokkuvõtteks.. ma tahaks hetkel mängida antikangelase rolli. ja ma usun, kui ma suudan seda piisavalt usaldusväärselt mängida, mõjub see ikka positiivselt.
heleni töö kohta ma saa midagi lisada. juba on piisavalt palju öeldud. ja arvan, et oma tööga ma mingil määral ikka kommenteerin seda probleemi.
liina.. ma samuti arvan, et näitusele tuleb tõesti kasuks, kui üks töö on "lihtsalt" maal.
gerda - superpower. hirmutad mind. aga muidgi mulle meeldib sinu enda töösse suhtumine. ja järjekindlus on see mida ma endaski tahan väga arendada.
google'st leidsin, et meie teemaga sarnane projekti on usas tehtud.
http://www.art-design.umich.edu/workdetroit/category/2007/11/01/exhibition-why-–-why-we-make-creative-work-from-the-people-who-make-it/
mulle meeldis nenede selge ideede dokumentatsioon, kuid üldiselt nende näitus palju rohkem researchi kui meie oma.
veel üks vormiline küsimus:
kuidas me strukturiseerime meie põhjuste väljapanekut?
kas me nummerdame seda(näiteks)?
+ küsin seetõttu, et minu töös juures see võib mangida suht olulist rolli nii visuaalselt kui sisuliselt+
to be continued,
anna
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
tere
nummerdada ma töid küll ei taha never ever.
kõike muud sisulist hiljem.
gerda
tere,
avastasin, et mu pojekt on täis rumalaid vigu "narratiivi" loogikas. n. ma kaotiliselt vastan ühele küsimusele ja teiste juurde tekkinud küsimuste puhul mugavalt väidan, et vastusi ei taha ega ei oska anda. ma tahan jätkata sellega, vaataja peale "vägivaldselt" oma ideid ja arvamusi ja kahtluste surumiseg; objektiivsuse ja subjektiivsusega, ebamugavate küsimustega esitamisega. kuid ma pean seda ikka kuidagi teistmoodi miksima ja selgemalt ette kandma.
ma kindlasti ei taha kunsti -institutsioone, -situatsioone, meedia, tähenduste ja eesmärkide muutumisega seotud kriisile nii keskenduma, et sellest saaks "minu kunsti" teema.
mu probleemiks hetkel on see, ma ei tea kuidas saavad olla kohanenud maailmaparanduslikud ideid, püüd absoluutile ja isiklik power(kui selline asi on olemas) tähendab: edasi liikumine,positiivne areng vs konstantne ideaal vs "hea inimene".
bla-bla-bla. väidaks, et ma ka peaks istuma ja mõtlema. silmad lahti või vastupidi kinni panna, kuid istud ja saad aru et asjad mis ümbritsevad liiguvad palju kiiremini ja stabiilselt. vot, jälle tulin sinna kust alustasin; sama teema.
..
anna
Postita kommentaar