Tere taas.
Pisiasju, et kus ja kuidas täpselt veel kohendan, aga
põhimõtteliselt..... öelge midagi.
Ma üritan ühendada, selgemaks teha. On ainult üks pilt, kus peal on
tekst trükituna mingis graafika tehnikas, tähed korralikud, selged
(mitte nagu kavandil, mis lisas). Kas nii on liig? Ma olen hetkel
graafik(atudeng), seega on graafika. Esitan küsimuse vaatajale otse,
vastan ise ka.
Selle puulõike saamislugu:
Septembris oli siin puulõike kursus, sellest tehnika. Mind jäi
kummitama ühe naise pilk, kes must ühel hommikul tänavat ületades läbi
vaatas, juskui oleks mu ära mananud. Mulle tundus, et ma ei saa teda
muul viisil oma peast välja, kui et pean ta pilti panema. Ma polnud
varem mälu järgi midagi joonistanud, pusisin selle pilgu kallal, päris
täpselt ei saanud, aga midagi sinnapoole küll. Kui tegin, olin
veendunud, et seda tööd ma nagunii kunagi kusagil ei esita, mul olid
omad väikesed ülesanded iseendale lisaks kursusega seonduvale. Mul oli
väga hea tunne seda tehes. Tunnistan, et kunstnikest kedagi meeles ei
mõlkunud teadlikku-tahtlikkus eost ei ole. Üks kohalikest
õppejõududest (vahemärkus Liinale: olen Bergenis, Norras, see ei peagi
ju meeles olema....) nägi seost Munch'iga. Esimest korda tuli pähe
seda meie näitusega siduda, kui Anna küsis, mis meil on. Mis mul on
teie mätaste otsast vaadatuna?
Lajatage nii, nagu torust tuleb, mitte peljata. Siin on enamusel
vastikult tihe viisakusefilter ees. Ma nii igatsen EKAt ja Tartut ja
üldse Eestit. Ja seega on ju igati loogiline, et siia Bergenisse
kevadsemesrtil tagasi tulen, eksole.
Gerda jogurtuist on kahju. Söögi raiskamine.
Päikest ja jõudu teile kõigile!
Helen
5 kommentaari:
Mulle meeldivad graafikud(miks mitte) ja kadestan inimesi kes ühendates saavd asju selgemaks teha.
….
Yhelt poolt pilt hakkab meenutama seda nquka kysitleva plakatit ( http://www.hi-edu.ru/e-books/AK/images/0060-076.jpg ) kuid p. ikonograafia ja vaikne ja tagasihoidlik vastus alltpoolt viitavad mujale. Seega “Esitan küsimuse vaatajale otse, vastan ise ka.” ei toimi. Mu mellest, otse vastamine on midagi muud, kui.
Aga arendates plakatlikut meeleolu: kui reaalne oleks see, et sa teeks plakatit, selleks, et n’aitks otseselt linnas levitada? Seoses selle naise pilku looga, oleks v;aga loogiline.
Kuid kuidas kqik see on seotud kontekstiga “pqhjused teha n’aitust” ma ei taha ette arvata, sest leian liiga “illustratiivseid” vastusi.
Sorry, kritiseerida eriti ei oska. Sest kas pingutan yle ja tuleb v’alja mitte kriitika vaid verdikt, vqi viisakusfilter hakkab t’oole. (verdikti vqin privaatselt j'agada)
Chelseas kriitikaga on samuti raskusi. siin see on p’aris loogiline> kasvastus on teissugune ja seega n’aiteks iseseisvus tudengitel on teistmoodi arenenud, If you know what I mean.
Vahepealsed variantid-etappid segi ajavad.
anna
tere,
vabandust, et ma ei ole oma arvamust eriti avaldanud. See ei ole
tingitud mitte huvi, vaid aja ehk süvenemiseks mineva aja puudusest.
Ma olen küll jõudumööda teie omavahelised kommentaarid läbi lugenud ja
minu meelest on see hea vorm millegi edendamiseks, ka suurepärane
õppevorm, kui inimesed, üliõpilased, kunstnikud omavahel räägivad ja
üksteist kritiseerivad. Ma arvan, et see ongi saanud praegu peamiseks
põhjuseks, miks ma tahan sellel näitusel esineda. Sümpaatiast teie
diskussioonide vastu.
kõige paremat,
liina
jaga jah verdikti!
siin kas on jah arenenud voi ei ole yldse arenenud iseseisvus
tudengitel. moni ei oska midagi oma vbadusega peale hakata ja vingub
niisama, moni muudkui trykib vahet pidamata.
helen
Tere
vastan siin eelkõige Helenile, kes karmi kriitikat palus. Tunnistan, et ei saa endiselt aru, mis see naine praegusesse näitusesse puutub. See, miks sa ta tol hetkel tegid on mulle arusaadav ja kui sa esitaksid teda kui lihtsalt oma olulist tööd (aga seda ei võimalda ju meie kontsept) saaksin ma ka veel aru aga praeguses olukorras on see kummaline eatu naine täiesti ülearu. Ta tekitab minu jaoks tarbetut segadust. Kas see oled sina (liiga vana), sina vanana, lihtsalt keegi kolmas aga millegipärast vana. Ma ei tunne, et ta oleks hädavajalik, heal juhul võib leida mingi otsitud põhjenduse, et teda sellesse töösse toppida. Minu arvates on tegu tüüpilise otsusekindlust nõudva olukorraga, kus mingi keskne objekt, kelle ümber kogu teos on seni keerelnud, osutub ühel hetkel, imelik-imelik, hoopis ülearuseks ja tuleb kõrvale heita. Ja kõik läheb ilma temata edasi hoopis paremini.
Kaido
tere
olin mitu päeva väga väsinud, reede õhtu on iseenesest natuke pingeid
hajutav, nii et hea. ja ma jätkaks järjepidevust kirjutades.
aga heleni kohta jah et otseütlemine, otsekohesus, konkreetsus ei ole
päris selle graafilise lehe teema vist.. ega see naine ristmikul sulle ka
midagi ei kostnud? vist? ka ristmik on nii imeliku tähendusega, et see
mõjub eriti päevase pildina kohatult. sa ei pea ju dokumenteerima seda
juhtumit...kõige tähtsam on see nägu. seepärast mulle meeldis tumedam
variant. läks selle kurja pilguga ka kokku. see ei olnud vist väga argine
juhtum? võtaks kokku et minuarust on see pilt, mida sa tahad edastada,
poeetiliselt töötav, kui ristmikku ei ole, ja vastavalt sinu
küsimus+vastus on kõige ebapoeetilisemad sõnad, sest neis kaob igasugune
salapära. seega need ei lähe minu arust kokku selle pildiga, ma vist
lihtsalt kirjutasin anna juttu ümber, ma olen temaga nõus. selles pildis
on mingit atmosfääri, eriti kui see jääbki niimoodi üksi. sinna pole sõnu
vaja. või kui on vaja kindlasti sõnu, siis see pilt on kindlasti
üleliigne. kuna selle pildi juures on sulle väga tähenduslik lugu, siis
mina eelistaksin pilti. eriti kuna see on väga sinulik. põhjusest räägib
see pilt tegelikult ka minuarust, seda et sa ei tea, ja ei taha, et sinu
kallal urgitsetaks? aga jah, tuleb ju urgitseda, ja selleks see näitus ju
ongi.
aga naise pilk ristmikul mõjus sulle tähenduslikult ja isiklikult,
linnaruumis sellist intiimsust on suht vähe, ja sellise ideega pilt linnas
ei ole plakat...ei saa olla. selles pole midagi plakatlikku, löövat,
erilist masside jaoks. sellepärast see ehk peabki meie näitusel olema?
gerda
-kirjutamine sujus väikeste vaheaegadega õhtust öhe
Postita kommentaar